Kiirtoit, selle kõige tavalisemas tähenduses, on kiire, mugav ja paljudele maitsvana tunduv valik, aga selle mõju tervisele võib olla suurem kui liialdamise tõttu paisuv piht ja suur kogus soola ning kahtlase väärtusega rasvu.
USA teadlaste 8877 osalejaga uuringust selgub, et kiirtoidusõprade kehast võib leida lausa 24-40% rohkem mürgiseid ftalaate (täpsemalt kahe ühendi, DEHP ja DiNP, jääkprodukte) kui kiirtoidu mittesööjate organismist.
Rohkem kiirtoitu - rohkem ftalaate organismis.
Töötlemise ja pakendamise ajal puutub toit kokku PVCd (polüvinüülkloriidi, taaskasutuskood 3) sisaldavate materjalidega, millest lekib ftalaate. Varem on näidatud, et ftalaatidega saastub toit näiteks kokkupuutes erinevate torudega, konveieriosadega, pakenditega ja isegi käitlejate kinnastega. Eriti altid on ftalaadisaastusele tööstuslikult rohkem töödeldud toidud, rasvased toidud (nt liha- ja piimatooted) ja teraviljatooted. Ftalaatide täielik mõju tervisele pole tänaseks ilmselt veel selge, aga nii palju, kui teame, on tegu reproduktiivtoksiliste ja hormonaalsüsteemi häirivate ühenditega, mis võivad organismis kahjustada mitmeid protsesse. Seoseid on leitud ka ftalaatide ja kasvajate ning ftalaatide ja ülekaalulisuse vahel. Toit on inimese jaoks üks peamisi ftalaadiallikaid, aga ftalaadid satuvad keskkonnast (nt ruumide siseviimistlusmaterjalisest) organismi ka läbi naha ja hingamisteede vahendusel.
Kui nii kehvasti maitsva loo juures üldse saab olla häid uudiseid, siis on hea uudis see, et kiirtoidu söömisel ei tuvastatud seost teise plastikutest lekkiva kemikaali, bisfenool A ehk BPA kogusega kehas.
Sellest, kas ja kui ohutu on plastik oleme varem kirjutanud siin ja siin.
Foto: Adobe Stock
Foorum