Ristlauk e. salukõdrik

Ristlauk on 20-100 cm kõrgune kaheaastane rohttaim ristõieliste sugukonnast. Vars on ruljas, alusel pisut karvane, alumised lehed neerjad, pikarootsulised, sügavalt täkilise servaga, keskmised varrelehed südajad. Õied on valged, õitseb maist juulini. Kasvab paiguti Lääne-Eesti saartel ja põhjaranniku lehtmetsades, võsastikes ja parkides. KASUTAMINE: ristlauku kasutatakse maitse- ja ravimtaimena. Taime hõõrudes on tunda tugevat küüslaugu lõhna - sellest ka taime ingliskeelne nimi. Kogu taim sisaldab vähesel määral eeterlikke õlisid, seemneis ja juurtes leidub glükosiid sinigriini, seemneis kuni 30% rasvõli. Rahvameditsiinis kasutatakse lehti ja seemneid gangreeni, skorbuudi, soolenugiliste ja kõhulahtisusekorral. Peenestatud seemneist valmistatud plaastrit kasutatakse nagu sinepiplaastrit. Maitseainena kasutatakse lehti küüslaugu ja seemneid pipra asemel. Prantsusmaal valmistatakse ristlaugu lehtedest salatit. TEISTES KEELTES: pr. k. l'alliaire, les fleurs blanches sks. k. Lauchhederich, Knoblauchsrauke it.k. L'Alliaria petiolata soome k. litulaukka taani k. l¸gkarse norra k. l¸kurt rootsi k. löktrav