Kokandussõnastik

A B C D E F G H I J K L M N O P Q R S Š Z Ž T U V W Õ Ä Ü Y KÕIK

Vacherin Mont d'Or juust

Prantsuse lehmapiimajuust, ümbritsetud kasetohuga. Juustuketas on seest pehme, peaaegu vedel, meenutab kuusemetsi ning suvist heinategu. Serveerimiseks tõsta lusika või noaga pehmet juustu soojale krõbedale nisuleivale[...]

Vaesed rüütlid

Praetud saiast valmistatud lihtne magustoit, mis serveeritakse vahukoore ja moosiga. Soome k. köyhät ritarit

Vahaporsa marjad

Hiinast pärit vahaporsi (wax myrtle) vili. Tervislik, sisaldab rohkesti antioksüdante, vitamiine, mineraale (sh C-vitamiin, tiamiin, riboflaviin ja karoteen). Leidub ligi 100 sorti, sh valged, roosad, punased ja lillad marjad[...]

Valge kollajuur e. tsitverijuur

Valge kollajuur kuulub ingveriliste perekonda, kollajuure sugulane. Väga aromaatne, aga mitte just meeldivalt rohulõhnaline. Maitse on üsna mõrkjas. Valge kollajuur on pärit Kirde-Indiast, aga tänapäeval kasvatatakse ka mujal Indias, Kagu-Aasias ja Hiinas[...]

Valge pipar

Valge pipar on tegelikult tavalise pipra mari, mis on puu otsas küpsenud ja seeljärel kooritud. Maitselt mahedam. Kasutatakse peamiselt heledates kastmetes jm, kus must pipar liialt välja paistaks. Loe pipra kohta lähemalt siit[...]

Vampel ehk vaarikpampel

Vamplid on püstiste murakaliikide (ja nende sortide ehk pamplite) ning vaarikate vahelised ristandid (inglise keeles blackberry-raspberry hybrids). Vamplimarjad on vaarika värvi ja magusad, kuid kuni 5cm pikad[...]

Vanill e. vanilje ja vanillikaunad

Ehkki orhideeliste sugukonna ainsa söödava esindaja vanilli ehk vanilje kodumaa on Mehhiko, siis tänapäeval toodetakse ühte kvaliteetseimat vanilli Madagaskari saarel. Euroopasse jõudis vanill 1520[...]

Vanilliekstrakt

Vanilliekstrakt saadakse looduslikust vanillist. Vt ka vanilliiniessents. Pildiolevat Madagaskari vanilliekstrakti peetakse üheks parimaks. Viimane valmistatakse külmpressmeetodil valitud Madagaskari vanillikaunadest[...]

Vanilliin

Sünteesimise teel saadud loodusliku vanilli aseaine, tunduvalt odavam kui looduslik vanill. Vanilliini osati sünteesida juba 1874. aastal!

Vanilliiniessents

Sünteetilist vanilli aseainet vanilliini sisaldav kontsentreeritud maitseaine. Nami-nami retseptikogus soovitatakse retseptides kasutada alati looduslikku vanilliekstrakti, aga kui rahakott seda ei luba ja maitsemeel ei keela, siis võib muidugi ka vanilliiniessentsi kasutada[...]

Vareenik

Väike väikesed keedupirukad. Enamasti valmistatakse need magusa (nt kohupiima-) täidisega, harvem seene-, kapsa- vm täidisega. Lauale antakse kuumalt, lisandiks hapukoor, sulavõi või marjasiirup[...]

Varsseller e. lehtseller

Varsseller on üks sarikaliste sugukonda kuuluva aed- ehk juurselleri teisenditest. Varsseller ei kasvata mitte mugulat, vaid paksud mahlased varred ja lehed. Heleroheline varsseller meenutab maitselt ja lõhnalt juursellerit, ent on veidi magusam ja mahedam[...]

Vatruska

Täidetud pärmitainakorbid vene ja soomeugrilaste köögist. Nt Karjalas kutsutakse vatruskateks nisutainast mannapurutäidisega pirukaid, Põhja-Karjalas riisiga poolkuukujulisi küpsetisi.

Vein ja juust

Veinimaailm soovitab: Eranditest hoolimata meeldejätmist tasuvad rusikareeglid on: mida kõvem juust, seda parkainerikkam vein; mida pehmem juust, seda rohkem happelisust vajab vein. Peamine erand on tegelikult samuti rusikareegel: ühe ja sama piirkonna juustud ja veinid sobivad kokku[...]

Veiniäädikas

Viinamarjaveini tootvates maades kääritatakse osa veinivirdest veiniäädikaks ehk hapuks veiniks (prantsuse keeles vin aigre), mida kasutatakse toitude valmistamisel, liha pehmendamiseks, marinaadides jne[...]

Veiserümp

Veiserümp on veretustatud, sisikonnast puhastatud ja nülitud tapaveise lihakeha, mida imporditakse kas peaga või ilma, jalgadega või ilma, koos muu rupsiga või ilma. Kui rümpi imporditakse peata, peab pea olema eraldatud lihakehast kuklaluu ja esimese kaelalüli (kandelüli) vahelt[...]

Verev oblikas

Maitseb nagu tavaline oblikas, lihtsalt ilusam :) Teistes keeltes: Blut-Ampfer (sks), Skogsskräppa (rootsi), Verihierakka (soome), Rumex sanguin (pr), Romice sanguineo (it)

Verivorst

Verivorstid valmistatakse searasvast, pekist ja kruupidest või riivsaiast ning maitseainetest. Siia kuuluvad nii eestlaste verivorst, sakslaste 'blutwurst', Louisiana osariigi 'boudin rouge', hispaanlaste 'morcilla', portugallaste 'morcelas'[...]

Verjus e. verjuice

Juba vanade roomlaste seas populaarne 'verjus' taasavastati Lääne köögis alles paar aastat tagasi. Keskaegsetes retseptiraamatutes on aga see üsna levinud aine. Verjus on kollakas ja hapukas vedelik, mis pole nii terav ja vänge kui äädikas[...]

Vermut

Koirohu piiritusleotisega maitsestatud vein.

Verrine (pr. k)

Uusim kokandustrend Pariisist. Mõiste prantsuse köögist, kus 'verrine' tähistab klaasi laotud kihilist eelrooga või magustoitu ('verre' tähendab väikest 'kaitsvat klaasi'). Kokku pannakse erinevaid tekstuure, maitseid, värve ja temperatuure[...]

Vesikastan

NB! Aasia restoranides pakutav variant ei ole vesipähkel (Trapa natans), vaid siiski vesikastan. Vesikastani juur on magusimala mahlaga, kasutatakse salatites jm. Prantsuse k. 'chataigne d'eau vietnamienne', soome k[...]

Vesikress ehk ürt-allikkress

Kasvab külmas voolavas vees, kuulub sinepõieliste perekonda. Lehed on väikesed, tumerohelised ja krõmpsud. Veidi mõrkjas ja piprane. Ostes vali tumedad krõmpsud lehed, kollakad või närtsinud lehed on vananenud[...]

Vetikavein

Saksamaal toodetav kvaliteetvein, mida valmistatakse pruunist merevetikast (Laminaria Saccharina) ja turustatakse "Laminaria" nime all. Veini "autoriks" on Kieli Ülikooli merebioloog Dr Inex Linke. Vetikavein meenutab šerrit nii värvi kui ka maitse poolest ning on seisnud vähemalt 3 aastat[...]

Vialone nano riis

Tuntud itaalia risotoriis'.

Viievürtsisegu

"Five spice powder" on hiina maitseainesegu, mis koosneb tavaliselt jahvatatud kaneelist, nelgist, apteegitilliseemnetest, tähtaniisist ja Sichuani piprateradest. Hästi kange, nii et kasutamisel ole ettevaatlik! Hiina viievürtsisegu retsept Nami-Namis[...]

Viin

Viin maitseb kõige paremini külmalt. Kõrge alkoholisisalduse tõttu ei jäätu sügavkülmas. Kuulub mitme kuulsa kokteili koostisesse (Sea Breeze, Moscow Mule, Black Russian, Harvey Wallbanger jne)[...]

Viinamarjad ja viinapuulehed

Viinamari on viinapuu mahlakas, suhkru- ja vitamiinirohke vili. Viinamarjuu süüakse nii värskelt kui ka kuivatatult (vt rosin), suurem osa saagist töödeldakse mahlaks ja veiniks. Viinapuulehti kasutatakse Kreeka rahvusroa dolmades tegemiseks, mis on riisiseguga täidetud viinamarjalehed[...]

Viinamarjasuhkur e. glükoos

Viinamarjasuhkur ehk glükoos ei ole sugugi kõige magusam suhkur, nagu sageli arvatakse. Suhkrute magususe pingereas on glükoos alles kolmandal kohal peale fruktoosi ja sahharoosi. Kui räägitakse veresuhkrust, mõistetakse sellena glükoosi hulka veres[...]

Viini kohv

[...]

Viini šnitsel

Viini šnitsel on šnitsel sidrunilõigu, kapparite ja kiluga/anšoovisega.

Viirpuu ehk türnpuu

Viirpuu on maailma üks liigirohkemaid taimeperekondi. Tema liike arvatakse olevat üle tuhande, kuid neid tekib pidevalt juurde. Kõigil liikidel on korrapärased viie kroonlehega õied. Neil õitel aga on alati üsna ebameeldiv lõhn[...]

Vikerforell (kala)

Vikerforell on Põhja-Ameerikast pärit tiigikala, keda on asustatud üle kogu maailma. Eestisse toodi ta 1897. aastal ja praeguseks on vikerforell tähtsaim forellitiikides kasvatatav kala. Kuulub lõhilaste sugukonda[...]

Viltriisikas (seen)

Siirde- ja madalsoodes sookaskede all rohu sees kasvab viltriisikas, mida varem on peetud karvaseks riisikaks. Ent tema viljakeha on väiksem ja õrnem kui karvasel riisikal: kübara läbimõõt kuni 6 cm, jalg pikk ja peenike, silinderjas[...]

Vindaloo

Endisest India-Portugali kolooniast Goast pärit vürtsikas karri. Vindaloo on saanud oma nime kahest peamisest maitseainest, veinist (portugali keeles 'vinho') ja küüslaugust (portugali keeles 'alhos')[...]

Vinegrett

1) maitsestatud äädika- ja taimeõlikaste 2) köögiviljasalat selle kastmega Algselt nimetati vinegretiks kastet, mis valmistati äädikast ja taimeõlist. Seda anti kala-, liha- ja aedviljatoitude juurde[...]

Vinoteek

Vinoteek on veinikauplus, -maitsmispaik.

Viski

[...]

Vispel

Vahend munade, koore, kastmete jms vahustamiseks ja segamiseks.

Vorschmack

Vorschmack oli marssal Mannerheimi lemmikroog. Nami-namis on nii Vorschmacki retsept kui ka roast inspireeritud lihapallid. Juuresoleva foto autoriks on Mari-Liis, kelle retsept on siin.

Või

Või on piimast valmistatud toiduaine, mis sisaldab 80-84% rasva, 16-20% vett, 0,5% piimavalku, veidi piimhapet ja -suhkrut, mineraalaineid ning A- ja D-vitamiini. Võis leidub healõhnalisi rasvhappeid, mis kuumutamisel lenduvad[...]

Võileivatort

Nami-nami retseptikogus on hulgaliselt võileivatortide retsepte. Võileivatorte võib serveerida iseseisva einena, mitmekäiguliste lõunasöökide ja õhtusöökide eelroana, vaheroana või järelroana[...]

Võilill

Noori võilillelehti kasutatakse salatites. Muide - võilill on tugev diureetik - Prantsusmaal on võilill populaarne salatileht ning seda müüakse "pis en lit" ehk voodimärgamise salati nime all:)

Võitainas

Võitainad on lehttainas, muretainas ja liivatainas.

Võlupunane AC (E129)

Punane toiduvärv 17 (Värviindeks).

Võrkkelme

Kirjeldus hetkel puudub.

vaarikaliköör

nt Creme de Framboise

vaarikas e. vaarmari e. vabarn

Vaarikas on marjataim muraka perekonnast; u. 120 liiki. Aias kasvatatakse hariliku vaarika punase-, kollase- ja mustaviljalisi sorte. Toiteväärtuse poolest annab vaarikas vähe energiat, ent sisaldab rohkesti magneesiumi, kaltsiumi, fosforit ja mangaani[...]

vadak

Juustumassi kalgendumisel juustuteradest eralduv vedelik.

vadakuvõi

Vadakuvõi on vadakukoorest või vadakukoore ja koore segust valmistatud toode, mille piimarasvasisaldus on üle 80% ja alla 90%, maksimaalne veesisaldus on 16% ja maksimaalne rasvata piima kuivainesisaldus 2%[...]

vahemere meripoisur (kala)

Vahemere meripoisurid on punase nahaga, väga pehme ja valge lihaga kala. Vältida tuleks noort kala (kuni 24 cm). Koeb maist juulini.

vahtrasiirup

Vahtrasiirupit saadakse vahtramahla redutseerimise teel. Eriti kvaliteetset vahtrasiirupit toodetakse Kanadas ning USAs New Yorgi ja Vermontis. Vahtramahla kogutakse alates veebruari keskpaigast 4-6 nädalat[...]

vahukommid

Õhuline sefiirilaadne maiustus.

vahukommikreem

USA toode, purgis olev määritav vahukommisegu. Koosneb maisi- ja suhkrusiirupist, vanilliekstraktist ja munavalgetest. Saadaval ka vaarika- ja maarikamaitselised vahukommikreemid. Vahukommikreem + maapähklivõi määrituna saia vahele annab tulemuseks "Fluffernutter sandwich'i" Vahukommikreem + Nutella + küpsised annavad tulemused Smores nimelise magustoidu[...]

vahukooretugevdaja

Pakikestes müüdav Sahnefest ehk vahukooretugevdaja on looduslik tärklisesegu koos viinamarjasuhkru ja paakumisvastase vahendiga (trikaltsiumfosfaat). Aitab vahukoorel paremini püsida. Lihtsalt niisama vahukoore tugevdamiseks ei soovita, aga kui vaja vahukooretort eelmisel päeval valmis teha, siis võib sellest abi olla[...]

vahustama

Vahustama ehk vahule ajama, vahule lööma, vahuks tegema. (nt vahustatud munavalged)

vahuu

Kala :)

valge kala

Kokkuleppeline nimetus kalade kohta, kellel on üsna lahja liha ning enamik rasva on koondunud maksa, mõnikord ka siseelundite ümber või otse naha alla. Siinse rühma suurematest kaladest on Eestis tuntud eelkõige haug, koha, tursk, karpkala, latikas, luts, tuulehaug, särg ja roosärg[...]

valge mango

Mangifera caesia ehk jack, white mango, binjai (malai), wani (bali), yaa-lam (tai), bayuno (filipiinid). Mango lähisugulane. Kasvatatakse laialdaselt Indoneesias, Malaisias, Singapuris, Bruneis, Paapua Uus-Guineas, Keralas ja Filipiinidel[...]

valge tuun e. pikkuim-tuun

Pikkuim-tuun on pikkade mõõgataoliste rinnauimedega tuunikala. Selg ja küljed on punakaspruuni varjundiga, kõhuosa hõbejas, sabal peenike valge triip. Keskmiselt 55-100 cm pikk ja 30-40 kg raske. Pikkuim-tuunikala roosakas liha on õrn, maitsev, kergelt hapuka kõrvalmaitsega[...]

valgud e. proteiinid

Valgud täidavad organismis mitmeid funktsioone: nad on struktuurseks materjaliks kehavalkude sünteesil, osalevad aktiivselt antikehade tootmises ja immuniteedi kujunemises nakkushaiguste suhtes, neil on ka katalüüsiv ja reguleeriv roll, samuti võimaldavad erinevate ühendite transpordi[...]

veganid

Veeganid ehk täistaimetoitlased, kes tarbivad ainult taimseid produkte.

veise kõhutükk

Sarnaselt steigiga on kõhutükk parim, kui seda serveerida toorelt (rare) või pooltoorelt (medium rare), üleküpsetatult muutub tuimaks ja vintseks. Sobib hästi ka hautamiseks. USAs kasutatakse just seda lihatükki fajitas-tegemiseks[...]

veise rinnatükk

Väga levinud lihatükk nt USAs.

veise tagaosa tükk

Seda veise osa nimetatakse ka 'hõbetükiks', sest lõigu ühel küljel on "hõbedane" serv. See "hõbedane" serv on tegelikult vintske sidekude, mis tuleks enne söömist eemaldada. Tagaosa tükk sobib kõige paremini potis moorimiseks ja hautamiseks[...]

veisekoot, vasikakoot

Hetkel kirjeldus puudub.

veiseliha

Veiseliha ehk loomaliha. Esimene termin on eelistermin.

veisepõsk

Sitkevõitu lihatükk, mis aeglaselt hautades muutub mõnusalt pehmeks.

veisesaba ehk härjasaba

Härjasaba kaalub enamasti 1-1,8 kg. Müügil on nahata ja tükeldatud härjasaba. Kondine ja liimainerikas lihatükk, sobib hästi aeglaselt hautamiseks. Hea supiliha.

verev kukehari

Vereva kukeharja pakse sinakaid lehti võib süüa. Lehed on omapärase maitsega. Enne kasutamist leota mõni tund külmas vees, siis valmista toiduks nagu spinatit, hautades koos või ja munaga.

verikäkk

Verikäkk sisaldab rukkijahu, nisujahu, toiduverd, keedusoola, maitseaineid, sibulat, maitsetugevdajat (naatriumglutamaati), säilitusainet (naatriumnitrit). 100 g verikäkki annab keskmiselt 244kcal energiat, 14g valku, 29g süsivesikuid ja 8g rasva[...]

vesikringel (pretzel)

Vees keedetud ja seejärel küpsetatud väike pärmitainast kringel. 

vesiriis e. metsik riis e. indiaani riis

Tuskaroora vesiriis ehk metsik riis on pärit Põhja-Ameerikast, kuid kasvab ka Eestis Valguta Mustjärves. Botaanilises mõttes ei ole tegemist üldse riisiga, vaid Põhja-Ameerikast pärit soodes kasvava vesirohuga, mida indiaanlased korjasid[...]

vietnami kirbutatar

Mitmeaastane taim, väga levinud Vietnami köögis. Süüakse värskelt salatites, suverullides, suppides ja hautistes. Vietnamis: rau răm, Malaisias ja Singapuris: daun kesom/daun laksa, Taimaal pak pai (ผักไผ่)[...]

viigimari

Viigimarja viljaliha on pehme ja roosakas, sisaldab palju söödavaid seemneid. Maitse on magushapu - kuivatatud viigimarjal palju magusam kui värskel viigimarjal. Värske viigimari sisaldab 1 g kiudaineid, kuivatatud viigimarjas on neid aga topelt[...]

viili

Viili on Soomest pärit piimatoode. Piim pastöriseeritakse, kuid ei homogeniseerita, kuna eesmärgiks on, et koor kerkiks pinnale ja moodustaks hõrgutava kihi. Viili juuretis sisaldab spetsiifilisi piimhappebaktereid (Lactococcus lactis subsp[...]

viinakivi e. kremortartar

Viinakivi ehk kremortartar tekib kõrvalsaadusena viinamarjaveinide valmistamisel (viinhape ehk 2,3-dihüdroksübutaandihape settib kaaliumvesiniksoolana veini laagerdamisel ning siis kannabki viinakivi nime)[...]

viinamarjaseemneõli

Viinamarjaseemneõli on kerge maitsega ning kasutamist leidnud enamasti kulinaarias ja praadimisel. Palju kasutatakse ka kreemja majoneesi valmistamisel. Teaduslikult on tõestatud viinamarjaseemneõli tervislikud omadused võitluses kõrge kolesteroolitaseme vastu[...]

viinamäetigu

Viinamäetigu on meile toodud tema algkodust Lõuna-Euroopas. Et ta on siin üsna hästi kohanenud, siis pole ta meil enam looduskaitse all. Sellegipoolest ei tohiks viinamäetigu hulgi korjata: siinses karmivõitu kliimas ei paljune ta nii kiiresti, et suudaks kriitilise piirini kahanenud asurkonna taastada[...]

viltkirss

Luuvili, mis on pärit Põhja- ja Lääne-Hiinast, Koreast, Mongooliast. Vili on magus, ent kergelt hapukas, enamasti umbes 1-1,5 cm läbimõõduga. Viltkirsi marjadest võib teha mahla, moosi, veini või neid marineerida[...]

vinnutama

VInnutama ehk (hrl. värsket kergelt soolatud kala) välisõhus aeglaselt kuivatama. Keeleinstituudi näidislaused: Vinnutati soolavimmasid, särgi, säinaid. Balõkiks nimetatakse vinnutatud vääriskala[...]

virsik e. persik

Persik ja virsik on üks ja seesama luuviljaline – nimi persik tuleb ladina keele malum persicum-ist, mis tähendab "pärsia õuna" ning nimi virsik tuleb ülemsaksakeelsest sõnast Pfirsich. Saadaval nii värskena kui ka konserveeritult[...]

visiiga

Visiiga on tuurlaste kõhrelisest selgroost eraldatud puhastatud seljakeelik. Visiiga vabastatakse seesmisest sisaldisest, nn 'kriginast' ('skrip'), kuivatatakse õhu käes, seotakse kokkupunutult kimpudesse ja lastakse sellisel kujul müügile[...]

vitamiin B17

B17 pole tegelikult vitamiin, vaid glükosiid, mida leidub palju marjades ja seemnetes. Tervisele on kasulikum süüa just looduslikke B17 allikaid ja mitte toidulisandeid. Kasutatakse vähiravis (B17-s leiduv tsüaniid tapab väidetavalt vähirakke); B17 aitab vähendada artriidivalusid ning alandada kõrget vererõhku[...]

vokiroad

Eesti Keele Instituudi keelenõuanne soovitab eesti keeles 'wok' asemel kirjutada häälduspäraselt vokk, vokkpann, vokiroog.

vokkima

Vokkima e. kiirpraadima, idamaisel (hiinapärasel) viisil toitu valmistama. (nt "vokkige kanatükid õlis")

vokkpann

Traditsioonilisi hiina sööke valmistatakse spetsiaalsel pannil. Vokkpanni eriline kuju ja tükeldatud toiduainete praadimine vähese õliga kõrgel temperatuuril aitab säilitada vajalikud toitained, mineraalid ning vitamiinid[...]

volovanid

Lehttainakorvike, tavaliselt liha- või linnulihatäidisega, peale on asetatud tainast 'kaaneke'.

vutt ja vutimunad

VUTILIHA on väherasvane, tumedavärviline ja temale eriomase maitse ja lõhnaga. Sobib küpsetamiseks, grillimiseks, suitsutamiseks ja hautamiseks. Ühele sööjale arvestatakse 1-2 vutti. Olenevalt linnu vanusest ja valmistusviisist kulub valmimisaega 45 minutit kuni 2 tundi[...]

väike kuldmakrell (kala)

Hariliku kuldmakrelli ainus sugulane ;) Väike kuldmakrell on väikesem kui harilik kuldmakrell; keel on kaetud teravate ogadega.

väikesuulest

Populaarne söögikala. Elab Põhja-Euroopa madalates vetes, kuni 200 m sügavusel. Kasvab kuni 65 cm pikkuseks ja võib kaaluda kuni 3 kg. Lamekala, pealmine pool roosakaspruun, oranžide ja roosakate laikudega[...]

võitatik e. võipuravik (seen)

Üks tavalisemaid Eesti puravikulisi, kasvab koos lambatatikuga liivastes männikutes, eriti noorendikes, nõmmedel. Võitatik on hea söögiseen, söödav värskelt (siiski - osad allikad liigitavad võitatiku tinglikult söödavaks, st[...]

võrk-kivipuravik (seen)

Hele- kuni pähkelpruun, peenelt viltjas ja nõrgalt kleepuv puravikuline. Kasvab lehtmetsades, eeskätt seotud tammega. Sage seen Lääne- ja Põhja-Eestis ning läänesaartel. Hinnatav söögiseen värskelt[...]

võrkmagu

Looma (peamiselt veise, aga ka lamba, kitse, hirve ja sea) võrkmagu kasutatakse paljudes rahvusköökides erinevate roogade valmistamiseks.

vürtsimõõt

Kokaraamatutes võib kohata mõõtühikut "vürtsimõõt", mis tähendab 1 milliliitrit ehk 1/5 teelusikatäit. Vaata ka Nami-nami mõõtühikute tabelit.

vürtsköömen e. juustuköömen

Vürtsköömen ehk juustuköömen on Eestis levinud harilikust köömenist (Carum carvi, ingl. k. caraway) hoopis erineva taime seemned (tegelikult küll hoopis vili) – ettevaatust võõrkeelsete retseptide tõlkimisel, sest vürtsköömen ja harilik köömen annavad toitudele täiesti erineva maitse! Väga aromaatset vürtskööment (sisaldab 2[...]

vürtspipar e. vürts

Vürts on hariliku pimendipuu (Pimenta dioica) seemned, kasutatakse nii teralisel kujul kui ka jahvatatult. Tuntud ka kui piment ehk jamaika pipar ehk nelkpipar. Lõhn ja maitse meenutab kaneeli ja muskaatpähklit[...]