õunasort 'Suislepp'

Õunasort "Suislepp" on kohaliku päritoluga sort, mis on hakanud levima Suislepa mõisa aiast. Sort on ammu tuntud ja kõik ajaloolised andmed viitavad sellele, et seda on siin kasvatatud juba 18. sajandil. W.Paskevitsi arvates on sort aretatud pärsia punase suviõuna seemnest. Esmakordselt mainis trükisõnas "Suislepa" õunasorti prantsuse pomoloog A.Leroy 1845. aastal. Selleks ajaks oli meie õunasort levinud juba paljudes Euroopa riikides. 18. sajandi alguses oli Suislepas üks mõis - kroonumõis, mille häärber asus praeguse laululava ja endise Nurmekivi maja kohal. Et käis Põhjasõda, läbisid mõisat korduvalt vene ja rootsi väed, kes ületasid Õhne jõe mõisasüdame kohal parvedega (Viljandi-Oiu-Tartu maanteed veel polnud). Sel ajal vaevalt õunapuu aretamisega tegelda suudeti, arvavad ajaloouurijad. Õunapuu aretamise täpne aeg on teadmata. Järgmine riigimõisa omanik oli 1725-1734. a. Liivimaa kindralsuperintendant Heinrich Bruiningk, kelle asetäitjaks Suislepas oli väga ettevõtlik leitnant von Folek. Nende meeste ja mõisaaedniku teeneks loetaksegi "Suislepa" õuna aretamist. Kahjuks ei ole teada andeka aedniku nime. 1797.a. eraldas keiser Paul 1 Suislepa kroonumõisast tüki maad ja andis selle pärisomandisse parun Mengdenile. Suisleppa tekkis kaks mõisat - Vana-Suislepa kroonumõis ja Uue-Suislepa eramõis. Puuviljaaed jäi Uue-Suislepale. Eesti esimene pomoloog Spuhl-Rotalia on loetlenud "Suislepa" õuna head omadused: kõige parem lauaõun, ühtviisi hää söögi-, köögi- ja müügiõun, kallis ja peenemaitseline sort, sobib kasvatada nii suurtes kui väikesets aedades. Kui keegi asutab vakamaa-suuruse aia, olgu seal 5 "Suisleppa" arvas ta. Ka Jurjevi lunstkärner Danguelli liigitas "Suislepa" 10 kõige parema sordi hulka. Praeguseks on aretatud palju häid õunasorte. "Suislepp" aga on oma algomadustest osa kaotanud. Paljudel "Suislepa" õuntel pole enam iseloomulikku roosat punakate kiudega värvust, õiget aroomi ega maitset.