Oliiviõli

Oliiviõli on traditsiooniline Euroopa toiduõli. Tänapäeval toodetakse 2/3 oliividest ja oliiviõlist Euroopa Liidus, ülejäänud kolmandik lähimaades Marokos, Alžeerias, Tuneesias, Küprosel ja Türgis. USAs toodetakse oliiviõli Kalifornia osariigis. Oliiviõli maitse, värv ja aroom sõltub päritolumaast. Oliiviõlisid klassifitseeritakse happelisuse põhjal. Kõige paremaks peetakse külmpressitud oliiviõlid – lihtsa pressimise teel saadud nn neitsiõli on madala happesusega. Külmpressitud õlid jagunevad omakorda kaheks: ‘EXTRA VIRGIN OLIVE OIL’ saadakse oliivide esmasel pressimisel ja sisaldab vaid 1% happeid. Seda peetakse kõige paremaks ning ühtlasi on see ka kõige kallim oliiviõlidest. Värvilt on see õli tavaliselt rohekas. ‘VIRGIN OLIVE OIL’ on samuti külmpressitud õli, ent veidi kõrgema happelisusega (1-3%). Nende kahe külmpressitud õli segamisel saadakse ‘FINO OLIVE OIL’. Rafineeritud oliiviõli ja külmpressitud oliiviõlide segamisel saadakse lihtsalt ‘(PURE) OLIVE OIL’. Nn ‘LIGHT OLIVE OIL’ sisaldab samal hulgal organismile vajalikke mono-küllastumata rasvhappeid ning kaloreid kui tavaline oliiviõli, ‘light’ tähistab antud juhul heledamat värvi ning mahedamat aroomi – mitmekordse filtreerimise tulemus. Just see nn hele/kerge oliiviõli sobib paremini küpsetamiseks ning toiduvalmistamiseks, kuna filtreerimise tulemusena on selle õli suitsemispunkt kõrgem, st see talub paremini kõrget kuumust. . Külmpressitud oliiviõli peaks jääma vaid salatite, marinaadide, kastmete valmistamiseks, samuti nõrgal kuumusel kasutamiseks. Külmpressitud oliiviõli maitse kõrgel kuumusel halveneb ja arvestades kvaliteetse külmpressitud oliiviõli kõrget hinda, oleks see raha tuuldeloopimine. Oliiviõli tuleks hoida jahedas, pimedas kohas mitte üle 6 kuu. Külmkapis säilib oliiviõli kuni 1 aasta. Jahutatud oliiviõlis tekib enamasti sade ning õli pakseneb. Toatemperatuuril sade kaob ja õli vedeldub taas.