jicama e. mehhiko naeris e. söödav ubajuur

Vähetuntud Mehhikost ja Lõuna-Ameeriksat pärit juurvili "jicama" sisaldab rohkelt potassiumi ja C-vitamiini. Kuulub magusa kartuliga samasse perekonda. Jicamat on kahte sorti - vesise mahlaga 'agua' ehk piimmahlakas 'leche'. Maitselt meenutab veidi õuna, veidi kartulit. Kui jicamat käepärast ei ole, siis asenda vesikastanite, maapirni, hapu õuna, daikoni redise või naeriga. Jicama võib kaaluda kuni 2,5 kilo. Viljaliha on krõmps ja valge ning vili tuleb hoolikalt koorida (sh ka koorealused kiud). Sobib aurutamiseks, küpsetamiseks, keetmiseks, praadimiseks, ja pudruks, justnagu kartulid. Ent erinevalt kartulitest võib jicamat ka toorelt süüa. Nt sobib hästi guacamolesse dippimiseks. Maitsev lisand puuviljasalatitesse. Proovi praadida jicamat koos porgandite või roheliste ubadega, woki koos kana või krevettidega, lisa hautistele. Vähese tärklisesisaldusega ja sisaldab vähe kaloreid, samas väga maitsev.