Kotlet

Kotlet on sea, vasika, lamba või kitse seljalihast koos väikese roidetükiga lõigatud ja praetud lõik. Veiselihast valmistatakse kotletti harva, küll aga tehakse seda linnu, eriti kana rinnatükist koos tiivaluu tükikesega. Kotleti valmistamisel kaabitakse luu noaga puhtaks, ristikiudu lõigatud lihalõiku vasardatakse kergelt, puistatakse soola ja vürtsidega, mõnel juhul ka paneeritakse jahus või riivsaias ja praetakse kuumas rasvas mõlemalt poolt helepruuniks. Kotlette võib ka grillida e. röstida restil ilma rasvata. Kotlet on kujult piklik, ühest otsast ümar, teisest otsast teravam. Selline kuju on tingitud seljalihasest, mis selgroo juures on paksem, looma külgede poole õheneb. Umbes samasuguse kujuga on ka linnulihast vormitud kotlet, ainult selle ots on veel teravam. Umbes samasuguseks püütakse kujundada ka hakklihast tehtavaid, võiks öelda järeletehtud kotlette. Ühele inimesele arvestatakse tavaliselt 2-3 kotletti, ainult suuremaid (kana-, vasikakotlet) antakse ühes portsjonis üksainus. Lauale andes valatakse kotletile sulavõid, mida mõnel juhul maitsestatakse sidrunimahla ja hakitud maitserohelisega. Kotlettide peale pannakse ka mitmesuguseid lisandeid: praetud tomativiile, singikuubikutega hautatud seeni, sidruniviile, hautatud porrut või sibulakettaid jms. Kotlette võib serveerida ka mitmesuguste kastmetega, mida antakse kõrvale või valatakse toidule. Paksema kastmega, eriti juustukastmega ülevalatud kotlette küpsetatakse mõnel juhul veel praeahjus üle. Lisandiks antakse tavaliselt praetud kartuleid. Eriti sobivad rohkes rasvas praetud kartuliribad või õhukesed kartulisektorid. Keedetud, hautatud ja praetud aedviljda annavad mitmesuguseid kombineerimisvõimalusi. Kotlettide juurde sobivad ka igasugused salatid ja marinaadid. Kotlettideks nimetatakse ka teisi umbes samakujulisi praetud toite, näiteks hakkliha-, kohupiima-, kartuli-, porgandi-, kapsa-, tangutkotletid jne.