Kiivi

Piklikümar roheka viljalihaga lõunamaine puuvili. Kiivil on pruun karvane kest, roheline ja klaasjas seemneterohke viljaliha. Kiivi sisaldab väga palju C-vitamiini - näiteks üks kiivi annab 120% organismi ööpäevasest C-vitamiinivajadusest. Viljad on küpsed siis, kui sõrmega kergelt vajutades koor järele annab. Osta võib ka kõvemaid mitteküpseid vilju, kuna kiivi järelvalmib toasoojuses hästi. Küpse kiivi säilib toatemperatuuril paar päeva. Kauem võib kiivit säilitada külmkapis (kuni 4 nädalat), kilekotti pakitud kiivi ei kaota niiskust ega muutu pehmeks. Kiivit võib süüa kahel peamisel moel: (1) lõika vili noaga pooleks ja söö viljaliha lusikaga nii, et järele jäävad poolikud nahkjad koored. (2) koori kiivi terava noaga ning lõika söömiseks seibideks või tükelda muul moel. Esimesed märkmed kiivi kultiveerimisest pärinevad 17. sajandi Hiinast, kus tänapäeval tuntakse lausa 400 sorti. Alles 20. sajandi alguses muutus kiivi populaarseks ka Euroopas, Ameerikas, Austraalias ja Uus-Meremaal. Rahvusvaheliselt tuntuks saadud nimi 'kiwi' anti sellele magusale ja tervislikule puuviljale Uus-Meremaa rahvuslinnu järgi alles 1962. aastal USAs. Kiivi hellitusnimi on hiina karusmari (Chinese gooseberry), mis viitab soojalembesele puitliaanile hiina aktiniidiale, mille viljadeks kiivid on.