KEVADROHELINE

Käes on tõesti kevad ja seda mitte ainult kalendri järgi. Õhtud on ootamatult valged ja päike paistab üha kõrgemalt. Minul õnnestus üleeile metsa alt juba karulauku korjata. Kaskedel peaks kohe-kohe hiirekõrvad paistma hakkama. Nami-Nami reporterid Lõuna-Eestis on teavitanud võililledest ja naatidest.

Selle, 16. Kooskokkamise teemaks on kevadine roheline (ehk spring greens, kui inglise keeles mõelda hetkeks). Siia alla käib kõik mittetraditsiooniline roheline – olgu see varakevadine naat, noor nõges, väikesed võilillelehed, pehmeokkalised kuusekasvud, aromaatne karulauk, laste lemmik jänesekapsas, kaunid nurmenukulehed ja –õied või hapuoblikas. Ehk kõik selline, mis enamasti aias peenral ei kasva, aga metsa või aasa peal vabalt saadaval on.

Muide – Tallinna Keskturul müüsid vähemalt eelmisel kevadel mõned turutädid ka nõgeseid. Nii et ka linnapreilidel on võimalik sellest kooskokkamisest ikka osa võtta

Siinkohal igast taimest veidi lähemalt ning mõned sobivad retseptiviited.

NAAT

Sarikaliste sugukonda kuuluv naat on Euraasia sageli esinev kõrge rohttaim. Naati on seitset liiki, neist toiduks on parim harilik naat (Aegopodium podagraria).
Naadilehtedel on raviomadused ja toiduski on see hea. Toidus kasutati teda vanasti agaralt Venemaal, Siberis, Skandinaaviamaades ning Kesk-Euroopas. Ka vanad soome-ugri rahvad kasutasid naati toiduks laialdaselt. Vanasti pakkisid turukaupmehed eeterlikke õlisid sisaldavatesse naadilehtedesse köögivilju, et kaup püsiks värskem ja lõhnaks hästi.
Toiduks on parim kasutada hästi noori, veel avanemata naadilehti ehk 'varesejalgu'. Noor naat on hea porgandiasendaja kevadistes aedviljasuppides; omlettides ja hautistes. Blanšeeritud hakitud naat sobib hästi kohupiima ja kodujuustuga.
Naat on eriti rikas E-vitamiini poolest. Peale selle on rohkesti C-vitamiini, eeterlikke õlisid. Leidub antioksüdante (organismi kaitseained, mineraalaineid, kiudaineid (reguleerivad soolte ja südame tegevust)). Naadis on ka sooltebaktereid hävitavaid aineid ja flavonoide (värvaineid). Naadist valmistatud toit on kergesti omastatav ja puhastab organismi. Aitab seedimisprotsessi tasakaalustada. omastada paremini nii valke kui süsivesikuid.
NB! Naati ei soovitada süüa inimestel, kes kannatavad kõhunäärme või sapiteede põletike all.

Valik naadiretsepte Nami-Namis:
Hapendatud nõgese- ja naadisalat
Kevadine naadipirukas
Kevadised naadimuffinid vanilliga
Naadi-nurmenukusalat
Naadi-rabarbrimoos
Roheline salat naadi ja õunaga
Rohelised muffinid naadi ja juustuga

Vaata ka: Aive Luigela retseptid Terviselehes

NURMENUKK
Nurmenukul on rahvakeeli mitmeid nimetusi: kanavarvas, käekaatsad, taevavõti, saksapüksid, kikkapüksi, piimapisarad, pääsulill, käokäpp
Harilik nurmenukk on üks vähesteid taimi, mis säilitab C-vitamiini nii kuivatamisel, soolamisel kui ka marineerimisel.
Nurmenuku lehtedes on leitud 5900 mg% C-vitamiini (Eesti oludes on ligi 10 aastat EPMÜ taimefüsioloogia laboris tehtud mõõtmiste keskmine olnud lehtedes siiski 800 ja õites 400 mg% piires). Niisama suurt C-vitamiini sisaldust on leitud ainult mõne kibuvitsaliigi marjades. Nurmenuku maapealne osa sisaldab P-aktiivseid aineid, karotiini ja E-vitamiini.
Ravimtaimena tunti nurmenukku juba Antiik-Kreekas, kus ta oli kaheteistkümne jumala lill. Vanad eestlased uskusid nurmenuku ravijõudu, kuid korjasid vaid õiekroone, millega raviti rinnahaigusi, jooksvat ja isegi rõugeid. Nurmenuku ja kassikäpa õisi ning ka lehti kuivatati koos tubakalehtedega ja tubaka parkimisel jäeti tubaka hulka, sest see andis tubakale hea lõhna ja oli kopsudele pehmem kui paljas tubakas.
Nurmenukutee aitab hästi köha vastu, sest sel on röga lahtistav toime. Raviva toimega ained on saponiinid, mida on kõige enam juurikates, kuid ka õites ja lehtedes. Õies sisaldab köharavimit just roheline osa. Seepärast on vale noppida ja kuivatada vaid kollaseid õiekroone.
Nurmenuku maapealsetel osadel on veel tugev higistama ajav ja rahustav toime, nad võtavad ära peapöörituse ja vähendavad reumavalusid.
Nurmenukke tasub istutada peenrale juba sügisel. Kevadistest noortest lehtedest võib valmistada salateid nagu harilikust lehtsalatist.
Ka mujal Euroopas armastatakse nurmenukku. Nii on nurmenukulehed Hispaanias populaarne salatiroheline; Inglise köögis kasutatakse nurmenukuõisi koduveini ning -äädikate maitsestamiseks ning neid suhkrustatakse maiustamiseks.

Valik nurmenukuretsepte Nami-Namis:
Naadi-nurmenukusalat
Nurmenukusalat
Nurmenuku-sibulasalat kohupiimaga

Vaata ka Toivo Niibergi artiklit Maalehes: Harilik nurmenukk on tegelikult salatitaim

VÕILILL

Noori võilillelehti kasutatakse salatites.
Muide - võilill on tugev diureetik - Prantsusmaal on võilill populaarne salatileht ning seda müüakse "pis en lit" ehk voodimärgamise salati nime all

Valik võililleretsepte Nami-Namis:
Suupistetaldrik
Kitsejuustusalat vaarikakastmega
Rohelised kuklid
Võilille-spinatisupp
Võilille-tofusupp
Võilillelehesalat 1
Võilillelehesalat 2
Võilillelehesalat 3
Frititud võililled
Võilillepannkoogid
Võilillelehepesto
Kartulivorm võilillelehtedega

KÕRVENÕGES


Noori nõgeselehti võib kasutada salatites, suppides, kotletitainas, omletis. Noortes nõgestes on 2,5 korda rohkem C-vitamiini, kui sidrunis; ka rauda on nõgestes palju.
Söömiseks sobivad noorte nõgeste võsud, lehed ja pealsed. Enne toidule lisamist tuleks nõgeselehed keeva veega üle valada ja paar minutit vees leotada.

Valik nõgeseretsepte Nami-Namis:
Hapendatud nõgesesalat
Itaalia nõgesehautis rosinatega
Kevadine kogritsasupp nõgestega
Nõgese-kartulikotletid
Nõgese-kartulisalat
Nõgesehautis 1
Nõgesehautis 2
Nõgesekeerud
Nõgeselehesupp
Nõgesevinegrett
Nõgesepannkoogid
Nõgesesarved
Nõgesesupp 1
Nõgesesupp 2
Nõgesevõi
Peterselli- ja nõgesemarinaad sealihale
Rohelised kuklid
Nõgesesupp piimaga
Varakevadine nõgese-jogurtisupp
Nõgeseküpsised
Nõgese- või spinatipallid /uus retsept!/
Nõgeserisoto /algselt Thredahlia blogist/
Nõgeserulle /algselt Frieda blogist/

Vt ka:
Spiduri nõgeselasanje retsepti.
Thredahlia nõgeserisoto retsepti
Maalehe artikkel "Turgutavaid nõgesesuppe"
Nõgeseretsepte Soome ajakirjas Kotiliesi

JÄNESEKAPSAS

Hapukas taim, sobib niisama toorelt nosimiseks või salatitesse.
Samuti võib seda pikantset maitserohelist lisada nt meriahvena või muude kalafileede vahele.

KARULAUK


Karulauku tuntakse eelkõige kevadel turgudel müüdavate lehtede järgi. Liigagara kogumise tõttu on karulauk aga hiljuti kaitse alla võetud ning looduslikelt kasvukohtadelt teda enam noppida ei tohiks. Küll aga on teda võimalik aias kasvatada. Karulauk eelistab varjulist huumusrikka substraadiga kasvukohta. Kord istutatuna hakkab ta ise seemnetega rikkalikult paljunema.

Valik karulauguretsepte Nami-Namis:
Hakklihavorm karulaugu ja kevadseentega
Karulaugu-Caesari salat
Karulaugu-kurgisalat
Karulaugupesto
Karulaugutzatziki
Karulauguvõi
Praetud kevadseened karulauguga

KUUSEKASVUD


Kuusepuu kevadised noored võrsed sobivad tervisliku ürdijoogi valmistamiseks. Kuusekasvusiirupit kasutatakse köha ravimiseks, ent see sobib ka leiva peale, tee magustamiseks ja erinevatesse magustoitudesse. Kuusekasvusiirupit võib lisada ka tumeda kastme või linnuprae maitsestamiseks.
Korjata tulev kevadisi-varasuviseid kasvusid, mis on veel pehmed.
Säilita sügavkülmas.

Valik kuusekasvudega retsepte Nami-Namis:
Jäätisekokteil kuusekasvudega
Kuusekasvumarmelaad
Kuusekasvumääre sinihallitusjuustuga
Kuusekasvuvõi

KASELEHED
Põhjanaabrite seas on noored kaselehed e. hiirekõrvad üsna populaarsed, meilgi võiks neid köögis rohkem kasutada. Kasepungad ja noored lehed on ravivõimega - neil on tugev põletikuvastane ja taastav toime. Väidetavalt saab pungateega alandada ka kõrgenenud vererõhku. Kasest võib abi leida liigesepõletiku, bronhiidi, külmetuse, südame pekslemise, veenipõletiku, depressiooni, neuroosi korral.
Kuivatatud kaselehti võib kasutada teejoogi valmistamiseks; värsked või külmutatud kaselehed sobivad salatitesse ja suppidesse. Sisaldavad rohkelt C-vitamiini, toimivad diureetikuna.

Valik kaseleheretsepte Nami-Namis:
Hautatud porgandid kaselehtedega
Kartulirösti kaselehtedega
Kaselehe-porgandisalat
Kaselehejook

HAPUOBLIKAS
Hapuoblikas kuulub tatraliste sugukonda. Meeldivalt hapu maitse ja askorbiinhappe sisalduse tõttu eelistatakse hapuoblikat tarvitada toorena, värskena. Samas võib hapuoblikat ka konserveerida, soolata, kuivatada ja isegi suhkruhoidisena valmistada.
Hapuoblika lehed sisaldavad rohkesti C-vitamiini - 40-150mg/%, ent hapuoblikas on ka B1, B2, K, PP vitamiine, karotiini, õunhapet, rohkesti rauda, kaltsiumi ja vaba oblikhapet.
Kasuta hapuoblikat kui maitsetaime, kuid proovi ka suppides, salatites ja pirukatäidistes.

Valik hapuoblikaretsepte Nami-Namis:
Hapendatud oblikasalat 
Hapuoblikapüree 
Hapuoblikasupp
Hapuoblikasupp sinihallitusjuustuga 
Kitsejuustusalat vaarikakastmega 
Oblikasalat 
Õuna-oblikavõi peterselliga 

PAISELEHT
Paiseleht ehk ämmakuleht, kõhmarohi, rüüs, vaeselapseleht.
Noori lehti süüakse mais ja juunis nagu kapsast või spinatit. Paiseleherullide valmistamiseks keera soolvees keedetud lehtedesse lusikatäis hakklihatäidist.
Paiseleht kuulub ravitoidu hulka - see parandab ja aitab vältida hingamisteede haigusi ja köha.
Vanarahvas uskus, et paiseleht kasvab veesoontel ja näitab kaevukoha kätte.

HARILIK PILLIROOG
Hariliku pilliroo risoomi uinuvatest pungadest puhkevad kevadel ja suvel noored nöörjad kahvaturohelised võrsed. Lõika need enne lehtimist lahti ja keeda soolavees ning söö nagu sparglit – pilliroovõrse maitset peavad gurmaanid isegi vürtsikamaks. Pilliroojuurikatest tegid meie kauged esivanemad jahutoitu, kesistel aastatel oli see isegi põhitoidus.

VALGE HANEMALTS
Valge hanemalts on kõige tavalisem umbrohi, laiade "spinatilehtede" ja helehalli õievarrega taim. Söödud on enamikku selle perekonna liike, haisev hanemalts Ch. foetida välja arvatud.
Pese noor terve taim ära ja haki koos mahlase varrega salatisse, hautisse, supisse koos porgandi ja võilillejuurikaga. Põhjarannikul söödi enne jaanipäeva maltsa-kalahautist rikkaliku tilli ja murulauguga. Maltsapannkoogi saad, kui lisad maltsahautist pannkoogitaignasse. Hanemalts on spinati lähisugulane ja tema puhul peab paika kõik, mis spinati kohta kehtib. Hanemalts on ka üks aedmaltsa punaselehise teisendi Atriplex hortensis var. rubra esivanemaid. See punaste lehtedega üheaastane taim on segaaias asendamatu. Purpurne, kuni 2,5 m kõrgune harulise õisikuga taim annab isekülvi, kaunistab salatit ja peolauda, pealegi ületab ta mineraali- ja vitamiinirikkuselt spinatit.

KORTSLEHT
Kortsleht kuulub roosõieliste sugukonda. Söögiks kasutatakse kortslehe noori võrseid koos lehtedega. Mahedamaitselise kortslehe noored lehed sobivad toortoitudesse, suppidesse, hautistesse, salatitesse, külmadesse kastmetesse, pannkoogitainasse, soojadesse roogadesse.
Talveks võib kortslehte kuivatada ja püreed sügavkülmutada. Kortslehe õitest saab maitsvat teed.

Valik kortsleheretsepte Nami-Namis:
Kartulisupp kortslehega

-------------------------------------------------

Kooskokkamise reeglitest ja ideest saate lugeda siit.

NB! Väike lisapalve neile nami-namikatele, kes ka blogivad. Kui te selle kooskokkamise raames tehtud roogadest ka oma blogides kirjutate, siis pange palun väike viide siia konkreetsele Nami-nami ühiskokkamise teemale. Aitäh!!