Märtsis 2012 on see teema kooskokkamise teemaks. LOE LÄHEMALT SIIT.

---------------

Panin tähele, et foorumis pole ühtegi supiteemat (Pille tõsta mind ümber kui eksin) peale külmade suppide teema, ometi on supp meie toidulaual väga sage külaline.

Siin võiks jagada oma mõtteid ja ideid erinevatest suppidest, mida kodus valmistate ja komponentidest, mida tihedamini kasutate või üldse eriti kasutada ei taha? Ja muidugi, mis on kellelgi lemmiksupiks?

Teen algatuseks otsa lahti siis ka.

Mulle meeldivad nö paksud supid. Ikka sellised, et peaaegu nagu sousti sööks. Oluline on ka mingisuguse liha olemasolu kuna meespool kipub väga taimsete toitude peale kulmu kergitama.

Ei meeldi eriti suppide sisse ise liha keeta, näiteks seakooti hernesupi sisse, asendan selle tihti suitsusingiga, mis iseenesest maitsebki mulle rohkem. Ometi kanaliha keetmine ei ole seni tõrget veel tekitanud. Mingi isiklik kiiks vist, või siis suur laiskus.

Kiiretel aegadel eelistan püreesuppe, valmivad enamasti kiiresti ja saab maitsega palju mängida. Tavaliselt saab peale saumiksriga püreestamist ka kööki kõvasti küürida.

Lemmikud supid on hernesupp, mis on õige hää just siis kui ta hästi paksuks keenud on (vasakul). Püreesuppidest on hetke lemmik hernepüreesupp piparmündi ja peekoniga (paremal).

minul kahjuks ilusaid pilte oma lemmiksuppidest pole aga vaieldamatuks lemmiksupiks on saanud indiapärane tomati-läätsesupp, mille retsepti sain 2009 oktoobrikuu Oma Maitsest (Anu Samarüütli artikli juurest). Äärmiselt lihtne teha, ained on mul praktiliselt alati kodus olemas ja isegi mu väga lihausku abikaasa lepib selle lihata supiga.

Paksud supid ja püreesupid on muidu minugi lemmikuteks aga vat abikaasa lemmiksupp on kodune frikadellisupp ja nii ma aeg-ajalt neid pisikesi frikadellikesi peos veeretangi :D. Ja mõeldes oma 3-aastasele, siis on aeg-ajalt menüüs ka hea kodune kanasupp makaronidega.

Meie pere lemmik on kana-klimbisupp. Vaieldamatult. Ja paljude klimpidega!



Püreesuppe hakkan just enda jaoks avastama, vanasti need mulle ei maitsenud. Nüüd aga võiks pidevalt süüa suitsulõhepüreesuppi(pildil) või kartuli-sibula püreesuppi

Meil on popid püreesupid, enne nende avastamist tegin piimasuppe, nt šampinjonide, köögivilja või lõhega, aga nüüd pole enam ammu teinud. Talvisel ajal on meil suured lemmikud hapukapsasupp korraliku portsjoni kartulipudruga ja klimbisupp kanaga. Viimase sees peab meil alati käima pastinaak. Muidu pole see. Prantsuse sibulasupp on ka hea asi.

Mulle endale meeldib veel tomatisupp, aga seda saakski vaid endale teha, ja kuidagi ei tule ühe inimese kogus suppi välja, niiet pole aastaid enam teinud.

Kiirabisupid on meil frikadellisupp makaronidega ja purgist võetud põhjale tehtud borš.

Meile l?hevad h?sti peale k?iksugu kerged p?reesupid. Erilised lemmikud on kressi-suvek?rvitsa, herne-piparm?ndi, tomati ja porgandi -k??mne supid. Supid k?ivad super blenderist l?bi ja v?id v?i kreemjuustu v?i koort ma neisse ei lisa.
Samuti on head v?rtsikad l??tsesupid, kookospiimaga kanasupp ja itaalaste minestrone.

Meie peamised supid on borš, guljašš, frikadellisupp, kana-nuudlisupp, värske ja hapukapsasupid ja igasugu köögiviljasupid, oasupid, hernesupp ja prantsuse sibulasupp. Püreesuppe eriti ei tee. Lastele teen piimasuppe.

minu vaieldamatu lemmik on kana-klimbisupp...aga sellise väikse kiiksuga, et klimbitaigna teen vedela, et supp tuleks hägune ja tummine ja klimbid teen pisikesed (üldse ei meeldi kui peab supi sees klimpi poolitama hakkama). Ka piima-klimbisupp on hea-aga ainult mu vanaema tehtud (tema teeb tegelikult kohvikoore-klimbisuppi :) )
head borši sööks ka lõputult...
ja lapsepõlve kustumatu mälestus on mu vanaema talupojasupp, kus sees vaid kartul, kruup ja porgand...vahest ka kõrneid...pakun, et puljongina kasutas vanaema keeduliha tegemisest saadud leent...
püreesuppidega on lugu selline, et kui üle saja-aasta kätte võtan ja jälle teen, siis kirun iseennast, et miks ma ometi neid sagedamini ei tee...mulle meeldib just nende kergus (teen alati ainult köögiviljast ja reeglina ei lisa ei koort ega sulajuustu...)...parimad selles kategoorias on värsketest hernestest püreesupp ja suvikõrvitsa püreesupp
üleüldse olen ma tegelikult täielik supi-inimene, aga kahjuks on nii, et kui süüa vaja teha, siis tundub kartul/riis/makaron kuidagi alati lihtsam valik kui mõne klassikalise supi kokku keetmine...peaks end parandama!

Minu lemmikud on nn 15minuti tomatisupid :). Täna just tegingi, seekord värsketest tomatitest, kuid konservtomatitega saab ka väga maitsev (sel juhul saab kõht väga täis, sest kuna ma armastan need supid paksemad teha, siis 400g purgist saab 2inimese jagu, mis tuleb tavaliselt nii maitsev, et ei saa mitte jätta ühe korraga söömata). Maitsestan olenevalt tujust, ehkki enamasti leiab supist tšillit, pipart ja ürdisoola. Kohustuslik osa on Heinz ketšupil!

Varem oli lemmikuks [url=http://www.nami-nami.ee/recipe.php?action=readcomments&id=3259&headline=Aedviljapüreesupp sulatatud juustuga]see püreesupp[/url], kuid viimasel ajal unustusse vajunud..

Meie pere kõige sagedasem supp on lihapallisupp. Lihapallid teen kord suuremad, et saab lusikaga poolitada ja mõnikord väiksemad. Talvel läheb supi sisse seda, mida sügavkülma olen pannud: herned, aedoad, porgandid. Kanasuppi keedan ka üsna sageli.
Kui oleme lapsega kahekesi kodus siis teeme erinevaid püreesuppe, kõrvitsast, brokkolist, brokkolist ja lillkapsast, porgandist või mitmetest erinevatest köögiviljadest.

Püreesuppe meil ei sööda. :D Miks peaks säärast titetoidu moodi pläga sööma? :D Supp peab olema selge ja arusaadav ning kohati näritav. :)

Lemmik suppideks on klassikalised: kana-klimbisupp (teeme natukene teistmoodi ehk laisalt - terve kana potti ja supi valmides suurele taldrikule.. igaüks sööb palju tahab), hapukapsasupp on teine suur lemmik ja siis kindlasti see hernesupp. Vahel harva teeme kiiret frikadellisuppi. Suvel on suur lemmik värskekapsasupp. :)

Igasugused riisisupid ja venepärased supid (peale borši) ei tule kõne allagi. :)

Mulle meeldivad kerged püreesupid.. Teen ilma kooreta või juustuta tavaliselt.

Mina just pean püreesupi juures koore või sulajuustu olemasolu väga oluliseks, annab tugevalt maitset juurde. Siukest kergemat varianti ilma nendeta teen vahel ainult lõunaks.

Meie pere suured lemmikud on erinevad kalasupid(tänu kooskokkamise teemale sain nüüd palju retsepte juurde). Kanasupp klimpidega samuti väga meeldib. Püreesupid meie perele ei maitse, vahel ikka teen, aga tavaliselt just 2 aastane pirtsutab.

Minu lemmiksupiks on hapuoblikasupp muna ja hapukoorega :P Igasugu kiireid peedi(püree)suppe teen ka hea meelega. Mehe lemmikuks on vene rahvusest sõbra ema tehtud korralik vene borš.

redfox teeb suppi vahel tomat+tomatipasta+küüslaugupulber+oliivõli+garam masala+sibul+suvikõrvits.
või selge supp rohke aedvilja ja kuivatatud selleriga. rooskapsas ja rohelised oad sees.
või magusapoolne kalasupp piimaga, rohkelt porgandiga. too põdrakanepi-kruubisupp mida vahepeal 2 nädalt sõin oli päris hea.
vürtsikas ja meega hernesupp.
ja 3 eri kala seljanka (pole ammu saanud lubada :-(()
piima-juurviljasupp
mustikasupp klimpidega (TOO PÕLEM´TE KISSELL!!!)
lihtsalt aedviljapuljong riisiga või riisinuudlitega
värskekapsasupp
kaalika-oasupp /hautis
ja seenepüreesupp. eriti püreestada ei viitsi. EKA kohvik pakkus head brokolipüreesuppi aga see on history. lillkapsast supistada ei armasta, rohkem niisama hautada. hapukapsast teen pigem salati.

mida enam iial ei kasuta: läätsed supi sees. rõveduse tipp. üldse on nad õudsed. ÕUDSED.

Aga mulle läätsed maitsevad. Väga. Supi sees (seda nii püreestatult või niisama), salatina, hautises. Kodus hetkel olemas rohelised Puy läätsed, punased läätsed, mustad Beluga läätsed ja kahte sorti pruune läätsi. :P

ja talvel külmaga pole midagi soojendavamat kui tummine läätsesupp killukese ingveriga...mmm :)

Nõustun :)

Mul oli aastaid kerge supi-põlgus. Ei mõistnud ma, miks peaksid mu kapsas ja kartul vees hulpima, kui neist saaks hoopis parema ühepajatoidu :P eriti vihkasin neid õliloike supil. See aga muutus, kui pidin kunagi varajases teismeeliseeas natuke pikemat aega haiglas olema. Seal sain esimest korda elus maitsta püreesuppe, mis mulle kohe jube hästi istusid (rääkige veel halvast haiglatoidust :D). Edaspidi hakkasingi aina enam kohvikutes/restoranides neid tellima ja siis ka ise katsetama.

Püreesuppe on jube hea valmistada ka nende lihtsuse tõttu. Sobib kasutada kas või külmutatud köögivilju. Lisades nt kotile külmutatud brokkolile paar tükeldatud kartulit, vett, törtsu koort, ürte ja meelepärast juustu, saab vägagi meeldiva tulemuse. Uus lemmikavastus on porgandisupp - kuumutan potipõhjal natuke küüslauku ja porrut, lisan ka paar tükeldatud porgandit ja natuke vett (mida hiljem vajadusel juurde lisan). Maitsestan puljongipulbriga ja vastavalt tujule ning kui pogand pehmeks keenud, püreestan ära ja naudin. :)

Meie pere uus üks lemmiksuppidest: Kõrvitsapüreesupp, mida kergelt muskaatpähliga maitsestatud. Eriti meeldis mehele :)

Minu yks lemmiksuppe on tai nuudlisupp (õigemini on see supp hiina või vietnami päritolu), Selles Tai osas, kus ma käinud olen, on see populaarne tänavatoit, mida saab peaaegu tasuta (meie mõistes) mootorrataste külgkorvidele kombineeritud väliköökidest osta. Päris pho see ei ole, aga tema väga lähedane sugulane kyll.

Väga oluline on puljong. Rick Stein õpetab, kuidas seda teha ning see puljongitegemise osa sealt retseptist on yks paremaid õpetusi, mis ma leidnud olen. Ma soovitan kyll kasutada kuivatatud kaffiri lehtede asemel laimikoort ja ma harilikult ei pane ka pipart puljongisse, suhkrut ega kalakastest samuti mitte, ma panen need kõik hiljem. Ja krevetipasta (seda on nyyd meil ka Stockmannis saada, ma kasutan ise siiamaani Hua Hini toiduturult ostetut) pannile paneku ajaks tuleb tõmbekapp põhja keerata, muidu võib kodustega ytlemist tulla.

Nuudlitest võib muidugi kasutada ka riisinuudleid, kui soovi on. Mulle meeldivadki just need millegipärast rohkem. Ka klaasnuudlid sobivad. Võib ka lisaks spinatile võtta hiina kapsa noori lehti, kui neid juhtub käepärast olema ja ka basiilikulehed sobivad hästi, miks mitte idud, porgandiribad ja mis veel iganes. Aedviljadega võib yldse kaunis loov olla.
Supp võib olla taimetoit, enamasti on seal siiski ka kanatykke, krevette, kalapalu, kalmaariribasid vms sisaldada, kuid mitte kõiki korraga, vaid ainult yhte neist. Tai liha- ja kalapallid on ka väga populaarsed, aga ma ei ole neid ise teinud ega oska selle kohta õpetust jagada.

Mootorrattaköögis käib asi nii, et puljong on juba valmis suure poti sees. Kui tellimus on vormistatud, võetakse yhe sõela sisse nuudleid ja teise sisse vilju (tugevamaid, õrnemad lähevad kohe supikaussi), siis leotatakse sõelaga nuudleid ja vilju suures puljongipotis paar minutit.
Siis kallatakse viljad ja nuudlid supikaussi, kõige peale pannakse õrnemad viljad ja valatakse kauss täis suurest anumast ammutatud puljongit, see teguviis erinev veidi Steini õpetusest. Põhimõtteliselt sama viisi olen ma ka kodus rakendanud. Kuivatatud kyyslauku võib sinna veel panna, koriandrit pannakse mõnikord. Seda ei ole meil talvel alati saada, ma ei peaks tema puudumist tõsiseks probleemiks.

Aga viimane viimistlus on väga oluline: korraliku kolmveerandliitrise-liitrise kausi kohta tuleks panna 1 sl kalakastet, 1 sl riisiäädikat, 2 sl suhkrut ja 1 sl tshillihelbeid. Need on muidugi orienteeruvad kogused, pärast esimest maitsmist võib siis veel täpsemalt tuunima hakata. Sõltub ju kausi suurusest ja kanapuljongi soolasusest jne. Supp peab olema magushapu, mitte ylearu soolane ja võrdlemisi terav (sõltub muidugi, mida keegi teravaks peab, võibolla tasuks isegi alustada veerandi supilusikatäie tshillipulbriga).

Suppi syyakse pulkade ja lusikaga. Pulkadega korjatakse välja nuudlid ja lehed jm tykid (nb ei sobi jaapani sushipulgad, mis on poleeritud ja millega ei saa yhtegi nuudlit kätte, oluliselt paremad on lihtsad odavad puust pulgad, mis on veidi karedad) ning vasakus käes oleva lusikaga luristatakse puljongit peale.

Mõnus soojendav kanasupp

Viimase aja lemmiksupid.

Kressi-suvek?rvitsa p?reesupp. (Sibul, suvek?rvits, kress ja kanapuljong)

Suvek?rvitsa safrani m?ndi.

( Sibul klaasjaks, lisan suvek?rvitsa viilud ja lusika mett, karamellista kata k??giviljapuljongiga lisa safraniniidid (Um 10-15 kilo suvek?rvitsa kohta),keedan 10 min, siis lisan natuke koort veel 5 min, t?stan tulelt lisan kimbu m?nti ..15 min p?rast eemaldan m?ndi ja p?reestan supi.

Mõnus hernepüreesupp mozarellaga

Kunagi 90-ndate lõpul olime kontsertreisil Saksamaal ja majutati meid peredesse. Meie pere-ema oli pisut tõbine ja tegi seepärast kogu oma perele ning külalistele õhtusöögiks ingveri-kõrvitsa püreesuppi, mis oli üsna vürtsikas, aga maru hea. Ütles, et teeb seda alati, kui ilmad jahedad ja tõved külge kipuvad... et hea gripisupp selline.

Reisilt tagasi tulles ununes see supp aastateks ära, kuni paar aastat tagasi see seik mulle ühel tõbisel päeval meelde tuli. Nüüd olengi võtnud sama kombe üle... alati kui ilmad rõskeks lähvad, kurk krõbisema ja nina tilkuma hakkab, panen paja tulele kõrvitsa, ingveri, küüslaugu ja muude vürtsidega. Väga maitsev ja tervistav supp saab... teeb kohe seest soojaks ja on ka haige kurguga hea süüa. Ei pea palju mäluma ja ei kriibi kurku.