Heal lapsel mitu nime. Mina kasutan vaheldumisi nii baklažaani kui ka Linda Petti soovitatud pommut (viimane on südamelähedasem termin selle köögivilja kohta). Täna jäi kuskilt silma vana araabia rahvatarkus meestele: "If your future bride can't prepare eggplant fifty different ways -- don't marry her" ehk siis "kui Su tulevane naine ei oska valmistada viitkümment erinevat toitu pommust, siis ära abiellu temaga".

Ja Eestis pidavat hea mõrsja oskama teha maitsvat kartulisalatit ja kanget kohvi :D

Kuidas on Sinu suhe pommuga? Oled kasutanud? Mida teed?

Mulle meeldib pommu väga. Nami-namiski on hulgaliselt retsepte, sh 12 fotoga retsepti.

Mullu tegin päris mitu korda armeenia pommuhautist. Viimati tegin vürtsikat pommuhautist tomati ja mustköömnetega ning baba ganuši ja üsna analoogset suitsust pommupüreed.

Pommu on üks mu lemmikuid. Kahjuks ei ole blogi nii kaua aktiivne olnud, et suudaks kajastada kõiki roogasid, mida olen pommust teinud. Samas, mõned retseptid leiab siit, siit ja siit.

Üks kiireim ja minu arust maitsvaim roog on pommulootsikud, mida teen niimoodi, et viilutan pommu pikkupidi lõikudeks ning panen nad ca 10-15 minutiks ahju, olles eelnevalt pritsinud peale oliiviõli ja raputanud soola. Seejärel võtan nad ahjust välja ja laon igale viilule peale kõigepealt tomativiilud ning seejärel mozzarella viilud. Tagasi ahju kuni juust hakkab sulama. Ahjus välja ja voila! :)

Mulle meeldib järgmine: lambalihatükid pruunistada, sibul, pommu ja tomatid tükeldada. Kõik potti, natuke hautada. Lisada keedetud põldoad, sool, pipar ja kõige lõpus hakitud küüslauk. Pere kutsub "möginaks".

Mulle väga meeldib, aga kahjuks mu mehele mitte. Mina muidugi ei suuda seda uskuda ja üritan uuesti ja uuesti :). Viimati tegin täidetud pommusid, täitsin tomati, sibula, küüslaugu ja toorjuustuga.

Proovisin üleeile teha Vahemere maade kokaraamatust ühte baklažaanipastat (st mitte makaronirooga vaid sellist pasteetjat pastat), pärast märkasin, et oligi see baba ganuš :) (seal kokaraamatus on kõik nimetused ära tõlgitud, siis sageli ei märka tuttavaid toite). Aga... mul tahinit parasjagu polnud, aga oli hunnik seesamiseemneid ja netist leiab ju igasuguseid asju :) Mõnes kohas oli öeldud, et ega seda tahinit pole kodus võimalik valmistada, teises jällegi iseenesest mõistetavalt, et vabalt võib igaüks kodus teha. No ma siis häda sunnil, aga vastumeelselt proovisin midagi teha...

Viskasin selle baklažaanipüree prügikasti koos nende pitaleibadega, mis millegipärast umbes kivikõvad jäid.

Proovime veel.

(tegelikult lootsin sellest baklažaaniasjast midagi Ungari Köögis pakutava sarnast, aga vist ei ole selline tegelikult)

Aa, ja ükskord tegin vägagi maitsvad salatit baklažaanist... vürtsikilu vist pani peale.. Aga retsepti asukohta ei mäleta, olen ammugi tahtnud korrata. Ehk veel leian.

Tegin mingi aeg tagasi tallekintsu pommudega. Kui lihaline pool välja jätta, siis nõnnasama on ka hää.

Mina ja pommu - soe suhe :)
Pastakaste pommu ja tomatiga, pommu-feta-tomatipirukas, täidetud pommu, pommupüree

Pommud mulle meeldivad, kuigi 50-l moel ma neid teha ei oska. Aga pasta sisse ja piruka peale, hautistesse ja ahju(vormi), kaetult ja täidetult on ikka proovitud. Mulle meeldib kasutada neid näiteks lasanjeplaatide asemel. Ja muidugi ratatouille on mu lemmikhautis, millest ilma pommuta ei tule midagi välja.

Viimati sai tehtud niisugust asja nagu minestanud imaamid:

Imam Bayaldi

Muidu oli hea, ainult et kuna vürtsköömneid ei olnud ja ma üritasin neid jahvatatud koriandriga asendada, siis arvatavasti ei olnud maitse mitte päris see. Peab ikka hankima neid köömneid ja proovima uuesti.

See armeenia hautis on muuseas kangesti ratatouille moodi minuarust. Aga kas kellelgi adžapsandali retsepti ka on?

Mina olen vägagi nautinud erinevate rahvaste pommuroogade originaale nende toitude kodumaal. Näiteks türklaste Imam Bayldi; või baba ganuš ja erinevad pommuga salativariandid Egiptuses. Samas ka itaallaste melanzane parmiggiano (suurepärane näiteks Controventos).

Samas pole mu suhted pommuga siiski väga soojad. Pole osanud seda köögivilja koduköögis korralikult rakendada ja endale meelepäraseks muuta. OK, ratatuille tegemiseks on ta asendamatu, kuid muud pole taga eriti ette võtma hakanud.

Tänane pommuamps oli pärit idanaabritelt, täpsemalt mu sõbranna Galina käest: pommuikraa tomatiga:

Eile õhtul tegin täna lõunaks taimetoitlase moussakat, retsept SIIN. Kahjuks pilti ei teinud, kuna fotokat ei olnud, aga ilus värviline on küll :)

***Tõlkisin retsepti ära ja lisasin Nami-Namisse. Viide algretseptile (ja kenale fotole) on retsepti juures. Aitäh mõnusa viite eest, Veronika! (Pille)

Meie lemmik pommuroog on moussakas (nami-namis moussakas veiselihaga, veel ilma pildita), ja selle hüva roa nimel on minu abikaas valmis või tunde köögis askeldama, minul lubatakse abistada vaid bešamellkastmega :)

Pilt viimatisest moussakast:

Mul pole pommuga eriti kogemust siiani, aga täna just mõtlesin valmistada. Aga kui pommu viiludeks lõikasin, siis seal sees on nagu väiksed augud, millest paistavad välja mustad täpikesed. Kas see näitab, et pommu on halvaks läinud või on see normaalne?

Kui "augud" on väikesed, siis läheb minu köögis veel täiesti käiku.

Aitäh, Pille!

Siis meil täna ikkagi tuleb moussakas :)

Minu esimene kokkupuude pommuga - pommupüree. Väga maitsev!

Panen siia ka meie tänavuse pommusaagi foto:

Nüüdseks on Nami-Namis hulgaliselt retsepte, sh 46 fotoga pommuretsepti :)

Sadamaturu Liina ehk Nami-Nami Links tegi Café More innustusel pommurulle mozzarella ja tomatikastme ja kitsejuustuga.

Juba mitmeid kord olen valmistanud grillitud pommuviile toorjuustu ja tomatiga

Pille, milliseid pommusorte kasutasid ja kas kasvatasid avapeenral või kasvuhoones? Me eelmisel aastal ka katsetasime ja panime maha ühe varajase sordi, kuid nii avapeenralt kui kasvuhoonest noppisime selliseid pisikesi vilju.

Lisaksin tagasihoidliku võimaluse pommuga tutvust teha ka nendele, kellele esialgu pommu ei ole meelisroog. Kui pikkupidi lõigata pommu viiludeks ja need viilud veidi oliivõlis pannil õrnalt küpsetada helepruunikaks ja seejärel tõsta need pikad viilud ettevaatlikult küpsetuspaberile ja lase jahtuda. Siis paiguta pommuviilule peale juustuviil koos õhukese kalkuni või kanasingiviiluga.Siis keera see rull kokku ja kinnita puidust hambapulgakesega. Seejärel pane need rullid üksteise kõrvale väikesesse savikausikesse ja peale kalla koorekaste, mis on vastavalt maitsele maitsestatud. Hea, kui veerand rullide kõrgusel oleks kooreses leemes. Aseta ahju ja küpseta veidi ja see maitseb päris paljudele eineks koos toorsalatiga. Igal korral võid maitsestada erinevate maitseainetega.

Tuuli pikk ja põhjalik pommupostitus

Väga mõnus viis pommude valmistamiseks: Praetud pommud e. melanzane al funghetto

Paljud tuttavad riputavad veidi soola nendele kuubikutele ja hoiavad pool tunnikest , et siis pigistada mõru mahl pommudest välja. Seejärel alles hakkavad toitu valmistama.

Oliivipuu, kui Su Kreeka tuttavate vanaemad-emad veel pommusid kasvatasid, siis oli tõesti liikvel mõrudaid sorte. Nüüd peaks neid mõrudaid sorte tikutulega taga otsima ;) (Mäletad, kui lapsepõlves kurgisalatit suvel teha, siis tuli alati igaks juhuks koorimist alustada mitte-varrepoolsest otsast, sest viimane võis mõru olla. No aga kes praegu veel neid kibedaid kurgisorte siin kasvatab??)

Soola võib tõesti lisada, sest siis imendub osa veest pommust välja ja praadimisel kulub vähem rasva. Vähem rasva aga kulub ka siis, kui Sul on külm närv ja Sa lihtsalt ei lisa pannile rohkem rasva, kui retseptis ette nähtud. Pommu pehmeneb niiehknii, kas lisad vähe või palju rasva. Viimasel juhul lihtsalt on oluliselt õlirohkem lõpptulemus..

Soola ei pea lisama, et mõru mahl pommudest välja saada, sest tänapäeva pommudes ei ole lihtsalt enam mõrudat mahla. Vähemalt ei ole mina oma 37 eluaasta jooksul ühtegi mõrudat isendit kohanud (mullu kasvas kasvuhoones 6-7 erinevat pommusorti, ükski polnud mõru).

Ühes toredas juudi kokaraamatus on üks imetore anekdoot, "The Brisket Joke"

A young Jewish mother is preparing a piece of brisket one day for dinner. Her daughter watches with interest as she slices off the ends of the brisket before placing it in the roasting pan, and asks why she did this. The mother pauses and says, "You know, I"m not sure. This is the way I always saw my mother make a brisket. Let"s call grandma and ask her."

She phones her mother and asks why they always slice off the ends before roasting the brisket. The grandmother thinks for a moment and then says, "You know, I"m not sure why, this is the way I always saw my mother do it." Now they"re all very curious, so they pay a visit to great–grandmother in the nursing home.

"You know when we make a brisket," they chorus, "we always slice off the ends before roasting. Why is that?" "I don"t know why you do it," replied the old woman, "but my reason was that I never had a pan that was large enough!"