mina olen alles üsna nooruke taimetoitlusele kalduja. proovin ära jätta menüüst punase liha ja ka linnulihad.

peamine põhjus siiski soov ise tervislikult süüa ja kõik see mis nende loomade-lindudega elu ja tapmise käigus tehaks... ei taha seda endale sisse süüa.

kalast ei suuda ja ei plaanigi loobuda. proovin osta rohkem mahejuurvilju kui võimalik. piimatoodetest ka ei loobu.

Bioneeri portaalis oli täna lühike tutvustusartikkel veganismi kohta Loore Emilie Raavi sulest.

Kui ma Edinburghis elasin, siis kuulus mu tutvusringkonda kolm veganit - üks hindu noormees (sotsioloogia õppejõud), üks ameerika noormees ja üks soome neiu (mõlemad olid mu kaasdoktorandid). Eestis tean küll mõnda taimetoitlast, aga ei ühtegi veganit. Ei teagi oletada, kui levinud viimane toitumisviis Eestis on ja kas nami-namikate seas mõni päris-vegan on.

Igatahes huvitav lugemine ja põnev teema. Nami-namis on hulgaliselt ka veganitele sobivaid retsepte, kuigi neid pole eraldi välja toodud (nt eilne vürtsikas pommuhautis on täiesti vegan, kui jogurtit kõrvale mitte süüa), nii et huvilistele peaks retsepte jätkuma küllaga.

Mina olen kõigesööja, tarbin nii taimetoitu kui kõkvõimalikke erinevaid lihasid, samas on menüüs tahasihoidlik roll näiteks kartulil ja pastatoodetel, mida ma pean söögi nn. pikendajateks, nagu näiteks toonikut alkoholikokteili puhul, so. minu praad näeb välja liha+roheline salat, kartul või pasta puuduvad. Mis ei tähenda et ma üldse ei teeks näiteks kartuliputru või pastasid.

Taimetoitlaste kohta ütles Bourdain vahvalt, et tema kohtleb lugupidavamalt ka väikest salatilehte kui taimetoitlased kogu oma salatit:) Olen proovinud ilma lihata läbi ajada mõne aja, saan hakkama küll, aga pidevalt on selline kergelt rahulolematu tunne et midagi on puudu. Ju siis minu organismile sobib liha. Eks oma osa on ka tõesti söögikohtadel, sest kui keegi pakuks head taimetoitu, mille tegemise peale ma ise ei ole tulnud või ei oskaks, ehk suureneks samuti taimse toidu osa minu toidulaual. Samas usun, ma et tasakaalustatud toit peaks sisaldama kõike, see kõigi ainete taimetoidust kättesaamine peab paika osaliselt.

Kas siin on näiteks keegi kes on tegelenud taimetoitlasena tippspordiga või osalenud näiteks raskema kategooria mägimatkal? Kontoritoolis saab muidugi ained millest iganes kätte, aga suurt füüsilist koormust nõudvate tegevuste puhul ma sügavalt kahtlen. Eriti just pikaajalist suurt koormust nõudvad tegevused võivad taimetoitlasele laastavalt mõjuda. Toitumisest soovitan lugeda www.fitness.ee lehelt, kus nõuandeid jagavad kulturistid. Ise ma küll ei ole kulturist, aga näiteks Ott Kiivikas on minu silmis tõeline toitumisteadlane, pealegi veel praktik, mitte teoreetik.

!!! Viimati oli hea taimetoidurestoran Eestis vist...ee... 10 aastat tagasi, lauteri tänaval, ehk on keegi käinud ja mäletab. Kui ise teeks taimetoidukoha :) siis vist seda liha puudumist seal otseselt rõhutama ei hakkaks, muidu pooled inimesed mõtlevad, et pakutakse aurutatud köögivilju või idusid.


Tippsportlased vist söövad üldse imelikke asju. Igatahes päris harilik toitumine see pole.
Ja väidetavalt (võimalik, et tegu on mingi legendiga jällegi) taimetoitlasel nö äkkrammu on vähem, kuid aeglasemat jällegi täitsa piisavalt. Pikaajaline suur koormus võib igaühele laastavalt mõjuda.

Peaks katsetamise mõttes aasta aega liha sööma, näis, mis saaks. Vist mingi powerwoman :)

Ja nüüd järele mõeldes.. Miks rõhutatakse alati füüsilist jaksu, äkki taimetoitlus tekitab lisaks ka depressiooni või ajutegevuse aeglustumist?

Füüsilist jaksu rõhutatakse sellepärast, et füüsilist võimekust on oluliselt kergem hinnata kui vaimset. Samas kõigesööjana usun et kogu aeg millestki puudust tundma pidades langeks ka kõik muud võimekused:)
Soovitan lugeda seda artiklit, algus küll natuke teemast eemal ja üldiselt liiga spetsiifiline, kuid läbi lugeda võiks ikka.
http://www.fitness.ee/main.php?main=artikkel&com_view=1&textID=2747
Kuigi jutt käib kulturistidest, võib teenat laiendada tavainimestele.
Lisan ka lingi artiklile aedviljast
http://www.fitness.ee/main.php?main=artikkel&com_view=1&textID=1477

See artikkel seal räägib ainult toidust, aga päris 100% vegan ei kasuta oma elutegevuses ühtki loomset päritolu ainet nt. ka villa, mett, siidi ja mitmesuguseid ehitusmaterjale, mis sisaldavad loomset päritolu vahasid, lakke ja liime.

Siin kohal ma imestan natuke, miks ei ole seal nimekirjas näiteks naftat ja sealt edasi juba kõiki naftast tehtud asju? Teadupärast pärineb nafta suures osas loomhõljumist. Aga eks asi läheks sealt edasi juba päris keeruliseks. Lihtsalt natuke mõtlemisainet :) seda teemat annaks kindlasti veel edasi arendada.

No seepärast, et teema on rubriigis "Bioneer.ee -- Eluviis -- Toitumine" Seepärast siis seekord vaid toidust..

Ei osanud seda mujale panna, aga siin teema all on räägitud teemast kui lihtne on välismaal taimetoidulisena hakkama saada. Minu tuttav kirjutab, et Pekingis avati uus taimetoidu-kett, mida ta külastas ja sõi järgmist:

Baby Bamboo with yellow flower
Longjing tea with shrimp-shaped Toufu (s.t rohelist teed on kasutatud tofu valmistamisel)
Red bean with sweet potato soup (shaped like Taiji - ma arvan, et ta mõtleb yin-yang märki)

Mind tegi küll pisut kadedaks, et tahaks ka sinna minna :)

Ma hädaldan siis ka siin teemas, ei hakka eraldi teemat tekitama. Lihast on Eestis märksa lihtsam loobuda kui piimatoodetest, nagu isikliku näite varal selgus. Lihtsalt ei osta enam vorste-sinke-pelmeene-värsket liha ja osa põhiroogade retsepte on ka lihata täitsa maitsvad, näiteks supid, ahjuroad ja hautised.

Liha asendamiseks sobivaid taimset päritolu kraami on päris palju saada, aga millega asendavad piimatalumatuse all kannatajad näiteks hapukoore, juustu, maitsestamata jogurti? Või ja margariini küpsetiste retseptides? So Soja ju pidurdab praegu ja otsib oma alustatud tootmisele jätkajat :(, muidu hää meelega katsetaks sojajogurit. So Soja toodetest jõudsin kaalujälgimise ajal ära proovida ainult kohupiimakreemi (maitses hää!) ja sojakohupiima (harjumise asi...). Soja-, riisi-, kaera- vm taimsed joogipiimad ja koored on küll olemas, aga midagi... paksemat?... klassikalise kodukootud kartulisalati kastmeks sobivat?

Kui hakata poes pakenditelt kirbukirja lugema, siis on päris turvaliselt piimavabu asju ikka väga vähe. Näiteks majonees peaks loogika järgi olema munakollane+toiduõli+sinep - aga nii mõnigi poemajonees sisaldab lisaks ka piimapulbrit, lõssipulbrit ja pagan teab veel misasjade pulbreid. Milleks? Õnn, et leivad piimavabad on.

Piimavabat elu on Eestis tõesti raske elada. Peaksid endale tofu masina muretsema, siis saad värsket sojapiima ja teisi sojatooteid ise teha. Paned oad masinasse ja valmis. Euroopas ei ole sellist kohanud, aga lase omale see Hiinast tuua, siis on ainult sojaubade muretsemise vaev :) Usu mind, värskem ja tervislikum mitmeid kordi, sest meil poodides müüdav sojakraam on üpris kaua seisnud (Eesti tooted) või siis keemiat täis (välismaa kraam).

Mina pole umbes 6 aastat söönud ei punast liha, kana ega kala. Ei mäleta, kuidas see täpselt alguse sai (sest tutvusringkonnas on absoluutselt kõik suured lihasõbrad), ilmselt nägin videosid sellest, kuidas liha meie taldrikuni jõuab... Suur loomasõber olen alati olnud (ehk siis loomad kui sõbrad, mitte loomad kui toit :) )
Kuna mulle väga maitses kana ja olid välja kujunenud oma lemmik-lihatooted, leidsin end tihti poes neid imetlemas ja võitlesin sooviga neid jälle süüa. Ka peekonilõhna armastasin mitu aastat. Nüüd aga olen nii ära võõrdunud, et isegi lihalõhn tundub organismile võigas.
Tarbin ka mõningaid piimatooteid. Ei suuda ilma parmesani ja kitsejuustuta näiteks. Ka on Eestis omaette missioon leida igapäevaseid piimatoodete alternatiive.
Inimeste suhtumine on üsna negatiivne. Millegipärast tunnevad kõik, et neil on kohustus taimetoitlasi halvustada. Aga sellest ei tee ma juba ammu välja. Poes halle lihatükke nähes olen õnnelik, et toitun ilusatest värvilistest aedviljadest. Ka linnugripid ja hullulehmatõved ei pane mind muretsema.
Perearsti uskudes peaksin juba praegu olema aneemik ja ühe jalaga hauas, aga lasen regulaarselt verd kontrollida ja kõik on seni hästi olnud.
Tihti küsitakse, et mis peale lihakäntsakaid ja kala üldse üle jääb... et kas salatit söön ainult? Aga võimalusi on ju lõpmatult, tuleb lihtsalt leidlik olla ja uusi retsepte leida.
Kõige tähtsam on see, et olen niimoodi õnnelik! Ja üldse ei lähe korda, mida mõned lihaarmastajad sellest arvavad.

Bioneer üllitab: KAIE KASEMETS: Ühe taimetoitlase arvamus põllumajandusloomade elust

BBC soovitab ilusat komplekti taimseid talvetoite (miks mitte ka jõulu-).

Lihtsalt mõtlemisainet :)

Restorani Ö peakokk Roman Zaštšerinski andis intervjuu ajakirja KÖÖK 2008. sügisnumbrile. Seal selline katke:

Mis uues menüüs põnevat?

... Peedi-orsotto tuleb menüüsse koos kohaliku Väike-Suitsu talu kitsejuustuga. See on sama kitsejuust, mida me ennegi oleme kasutanud. Roog tuleb hästi huvitav ja peaks sobima ka vegetaarlastele. Lõpuks on ka Ö-s toit, mis neile sobib. (Roman muigab.) Ma ise neid eriti ei salli. .. Mul on lihtsalt kahju raisata oma aega selle peale... Sa tahad ju kliendile pakkuda parimat maitsekooslust ja näidata, mille nimel sa pingutasid. Ja kui keegi siis tuleb ka tahab ainult salatit ning juurikaid, siis mõtled, no okei. See inimene tuleb restorani ainult atmosfääri, mitte toidu pärast..

----------

Oi, kuidas ma tahaks uskuda, et siin on mingi tõlkes-kaduma-läinud moment, aga arvestades Romani väga head eesti keele oskust, on see vist tõesti tema siiras arvamus. Mulle endiselt Romani restorani toidud maitsevad, aga kuidagi imelik on tema muidu igati uuendusliku meele ja kodumaise tooraine austuse juures kuulata niiiiiiiiii aegunud juttu vegetaarluse kohta..

PS Olen omnivoor, aga olen maailmas reisides näinud ja saanud imehead lihavaba toitu ka väga kõrgetasemelistes restoranides, nii et jutt, et taimetoitlastele ei saa head gurmeetoitu teha ja peab piirduma 'salati ja juurikatega', ei veena..

Külastan aegajalt sellist lehte nagu www.veg.ee. Seal on ka eraldi link retseptidele. Huvitav oli näiteks ka raw veganitele sobiv õunakook, mis ei vaja küpsetamist, kunagi võiks isegi proovida :)

Jaa, retsepte on seal tõesti tihti päris põnevaid, kuigi vahel häirib veidi liiga agressiivne-vastandav stiil. Käin niisama luuramas vahel.

Üritan põhimõtteliselt samuti vähem liha süüa. Ei tea, kas seal kliimajutul on tõsi taga või mitte, kuid suvel õnnestub kordades paremini. Energiat on tõesti kuidagi rohkem, eriti mõttetööks, samuti jääb ehk mõni elukas lihaks saamata. Samuti innustab uusi ja huvitavaid asju katsetama

Aga igasugune see "loomalaipu" jms. sõnu kasutav jutt on ikkagi võõristav, demagoogiline. Jäägu kõigile nende valikud. Kuigi eks taimetoitlastel ka närv must neist "kuidas sa elus püsid" ja "söö siis vorsti" stiilis päriltest.

Selline on paljude tippkokkade suhtumine (no näiteks Gordon Ramsay ütleb ikka midagi halba taimetoitlaste kohta või siis näiteks Cook´s Bookis Shaun Hill arvab, et ega neist juurikatest ikka puljongit ei saa jne) ja mõnes mõttes saan ma neist aru ka, aga teisest küljest ei peakski sellest erilist numbrit tegema, taimetoitlusest, ma mõtlen. Lihtsalt on osad toidud lihaga, osad lihata ja asi vask.

Viletsad kokad järelikult! Ütlen mina ja võin mõnele ka näkku öelda, kui palju laiab! Kui tõbised, hädised ja kiilakad on paarikümne aasta pärast, siis köhin kurgu puhtaks ja võtan sõna :P

Sellise suhtumise selgituseks on tõesti vist viimasel ajal levima hakanud mõtlemisvõime taandareng - jutustatakse küll, kuidas kõigil on õigus erineda ja olla selline nagu ise tahab, "aga kui sa mõtled teisiti kui mina ja sööd teistmoodi, siis sa oled üks mõttetu nõmedik küll." Et nagu on lubatud erineda - ja samas mitte?

Loodetavasti füüsilisest puudest tingitud erivajadustega inimesed võivad ikka sinna peenesse restorani minna? Tellida ja süüa ja MAKSTA?

Et õnnetu kokk hinge ei heidaks, aitab ehk see, et juba restorani uksele silt kleepida, et taimetoitlastele keelatud?

Tekitasin nüüd siiski ka eraldi liigi "vegan-toidud". Kuna seda liigitust pean käsitsi määrama hetkel, siis tegelikult on retseptikogus veganitele sobivaid retsepte oluliselt rohkem. Eks ma ajapikku käin jälle retseptid üle..

See on lahmimine :) Paljud asjad on kujunenud aastatuhandete vältel, kogu praegune jutt käib viimase saja aasta trendidest, pikas perspektiivis ei ole see mingi näitaja ja keegi ei tea kas näiteks tuhat aastat taimetoitlust on inimkonna arengu kohalt jätkusuutlik ja milline näeb välja näiteks kuuekümnenda põlve taimetoitlane.

Polnud eritoitumisest enne eriti huvitatud, kuid nüüd on ühe pereliikme pärast vaja ennast harida.

Taimetoitlus on minu isikliku arvamuse kohaselt igaühe vaba valik ja ei tekita meie peres erilisi emotsioone. Kui on külla tulemas "vegansõbrad", siis arvestan toidu valmistamisel nendega. Oleme pidanud talviti mitmeid aastaid paastu, tõsi küll, mitte viimastel. Eelmisel suvel kadus mul miskipärast lihaisu ja olin vist lausa paar kuud liha söömata. Mehel oli nii suur füüsiline koormus, et hoolimata tugevast toidust oli sügiseks paras sitkete lihaste kõhnunud kogum ja tema kaasa polnud nõus tegema. Hiljem hakkasin siiski ise ka uuesti liha sööma ja arvan, et organism reguleerib paljusid asju ise. Olen võtnud lihavabu perioode oma elus samasugusena, kui kümme aastat tagasi kohvist loobumist - lihtsalt polnud enam soovi.

Mis aga puutub veg foorumisse, siis selle koha pealt olen küll kriitiline. Minu meelest ei pea vastanduma omnivooridele. Paljud teemad on seal lausa pahatahtlikult ja väga ühekülgselt hinnanguid andvad, lisaks tundub olevat sealsete sõnavõtjate hariduses olevat nii pikk rida lünki, et piinlik. Ma olen nõus murega, et loomi ei peeta tihti heades tingimustes, kuid pole nõus avaldusega, et lehmad ei saa sellepärast iseseisvalt looduses hakkama, et annavad nii palju piima. Elementaarne kooli loodusõpetus, miks ja millal imetajad vähem või rohkem piima annavad. Jne. Ise läksin ka sinna retsepte luurama, aga sattusin rohkem lõpuks uurima hoopis elustiiliosa. Marju kirjutas eespool, et "äkki taimetoitlus tekitab lisaks ka depressiooni või ajutegevuse aeglustumist?" - selline tunne tekib küll mõningaid sealseid postitusi lugedes.

Toidukohtade taimetoiduvalikute kohta ei saa sõna võtta, küll aga huvitab mind tihti toidu koostis suht üksikasjalikult ja siis eeldan, et sellele saab ammendava vastuse, sest on mõned toiduained, mida ma eelistan väljas mitte süüa tervislikel põhjustel.

Kas keegi on pädev, kui kaugele tagasi Indias teatud kastide range taimetoitlus ulatub? Hea mitu põlvkonda kindlasti.

Suhteliselt huvitav arutelu, tasub lugeda ka kommentaare.
http://www.skeptik.ee/index.php/2008/09/09/indialastest-80-taimetoitlased-vaevalt-kull/

Tõstan siia Edithi küsimuse. Ehk oskab keegi talle head nõu ja ideid anda?