Sooviks kogemusi siis erinevatest kohtadest Lääne-Virumaal.

Ise olen käinud Virma pubis Rakveres. Läksin sinna eelarvamustega, sest nii mõnigi oli selle koha maha teinud. Seal pakutakse Eesti kööki (kõige tavalisemad kartul ja kaste ja liha jms), India ja Hiina kööki. Soovitati siis proovida pigem midagi viimase kahe seast. Olen suur Hiina köögi armastaja ja seepärast polnud raske otsustada. Võtsin magushapu kana, aurutatud basmati riisi, kevadrullid. Esimese kahe kohta pole midagi halba öelda, isegi meeldiv oli vahelduseks kohata söögikohta, kus kaste serveeritakse teeküünlaga soojendusalusel. Nuriseksin aga kevadrullide kallal, mis olid nätsked. Siiani on parimaks kevadrulli mälestuseks Taipani kevadrullid Tallinnas.

Hinnaklass Virmas oli normaalne. Interjöör mõnus, aga ei vasta ühelegi kolmele köögile. Selline kivi-puidu hämar teema.

Mina kuulun ka nende hulka, kes Virma pubi maha teevad. India ja hiina toite, mida maailmas ringi rännates maitsta on saanud, ei meenuta seal midagi.

Stabiilne lemmik Rakveres on sohvabaar Turuplatz- sealne toit, jook ja teenindus on minu mokka mööda.
Villa Theresa- ainus nö valge linaga restoran- toidu kvaliteet kõigub, sõltudes ilmselt tööl olevast kokast.

Kohvitamiseks kõlbab vahest ka Art Cafe.

Linnast välja suundudes võib Altja Kõrtsi peale kindel olla.

Art Cafes olen ka kohvitamas käinud, aga see pidevalt nii ülerahvastatud, et ei tõmba eriti sinna.

Niisiis, enne kui ma Tallinnasse kolisin, käisin pea 5 aastat Rakveres tööl, ja päeva parim osa oli sõbrannaga lõunal käia :)

Virma Pubi - minu meelest täitsa tore koht, hiina toit pole just päris hiina toit, ja kvaliteet ka natuke kõigub, aga on palju hullemaid kohti.
Parimad on loomaliha bambuse võrsetega ja karamellitud banaanid, kui kokal on hea päev :)

Art Cafe - seal on linna parimad pannkoogid, ja need on suured!

Kurva Kodu - väga head kodused toidud, suured praed. Pool praadi on sama suur, kui mõnes kohas terve praad. Pannkoogid on head, kodused paksud pannkoogid rohke moosiga:P.

Turuplaz - ainus koht Rakveres, mis võiks natuke restorani meenutada. Kohvitada täitsa tore, kui sul aega on, hinnatase ka natuke krõbedam kui mujal.

Hagari Pitsakohvik - minu meelest parim seenepitsa Rakveres, ei julge kokku arvutatagi, kui mitu seenepitsat on minu kõhtu tee leidnud :) . Nende grillitud kanafilee on ka täitsa hea.

12 kuud - tore vene köögiga koht, kujundus on lahe. Minu isa armastab nende meega hapukurke :)

Ei ole ise Rakveres söömas käinud, aga siin selline artikkel:

Endine piirituseärimees Arvo Antropov arvustas Rakvere uusimat restorani. Jutt siis äsjaavatud Rakvere veekeskuse AQVA itaaliapärasest restoranist Mezzo.

Postimees ja Virumaa Teataja kirjutavad, et

Hiljemalt selle kuu lõpus avavad Yulia ja Dieter Hölscher Palmses uue kohvik-restorani Lahemaa Kohvikann. Kohvik-restoranis on kiirtoit täiesti välistatud, pakutakse ainult aeglast toitu ehk siis slow-food põhimõtete järgi valmistet roogasid.

Ja sügisel on omanikel plaanis alustada kokakursustega: “Tahan kutsuda ümberkaudsed naisterahvad kokku ja näidata neile, kuidas mingit toitu valmistada. Pakkuda nn toiduvalmistamise kursusi. Kõigepealt me kokkame, siis istume maha ja naudime tehtut.”

Tundub päris põnev. Omanikud ise siin:

Foto: Teet Suur/Virumaa Teataja

Kuulu järgi on Lahemaa Kohvikann alates 12. juunist tõesti avatud. Nii et kes Lahemaale satub, minge kindlasti uudistama!

Tänane Virumaa Teataja tutvustab veel ühte Lääne-Virumaa söögikohta:

Tarbija: Maitse magusamaja lõunat

Rakvere kesklinn on üks ütlemata mõnus koht neile, kes tunnevad, et on paras aeg midagi hamba alla pista, sest eneselaadimise võimalusi on palju ja võib isegi midagi uut avastada.

Turuplatsi ääres, stiilses turuhoones on aastaid asunud Kalevi magusamaja. Üllatusena seglus hiljaaegu, et seal võib ka korralikult lõunat süüa. ...

Kümmekond aastat tagasi sattusin Rakverre tihti, nüüd harvem. Viimane sealne toidukoha-elamus pärineb veekeskuse Aqva pizza- ja pannkoogikohvikust Arabella, mis inspireeritud mereröövliteemast. Sisekujundus mereröövlilaevalik (kena, kuigi minu meelest pisut kõledavõitu), toitude nimed päris paljutõotavad (kolme ookeani needus "Vajuv vesi"; Lahja Aadama ja Lühikese Aadama "Priske kõhutäis"; Adalberdi paksu koera maius jne) - ainuke viga, et neid proovida ei õnnestunudki, kuna teenindus oli nii kahjuks surmaeglane, et tellimust vastu võtma ei jõutud ka siis, kui meil oli menüü juba pähe õpitud. Kuna aeg sundis tagant, tuli tühja kõhuga lahkuda. :(
Ja filoloogiline kretiin, nagu ma olen, tekkis jälle tahtmine võtta punane pastakas ja menüüs õigekirjavead ära parandada (röövlipande jm).

Ükskord, ka pikema ootamise ajal, tegi üks mu lauakaaslane selle teoks, punane pastakas oli ka õnneks kaasas. Ooteaja sisustasime seltskondliku vestlusega kokku-lahku kirjutamise teemal. Menüü oli nii vigane, et päris viimase leheküljeni ei jõudnudki lugedes. Siinkohal üleskutse: aga hakkamegi pastakat kaasas kandma ja menüüdesse parandusi tegema! :)

Hea mõte :) Abiks oleks Lynne Truss'i raamat Eats, Shoots and Leaves: The Zero Tolerance Approach to Punctuation - seal lausa kleebitavad kirjavahemärgid olemas :D :D



(Aga tuletan meelde, et kokandusalase õigekeele üle arutleme siin)

Kuna veetsin terve jaanipäeva nädalavahetuse Aqva Spas ja hotellis, siis käisime ka Mezzos söömas. Koht ilus, aga menüü (mitte toidud, aga see füüsiline paberist asjandus, mis kätte antakse) oli õudne. Toidud olid täitsa meeldivad, aga maitselt ehk veidi igavad (mnjah, ma ootan alati toidu maitselt igas kohas midagi uut ja üllatavat). Teenindus oli ülikena, Kristi oli tütarlaps, kes meid teenindas.

PS - Spa ja hotell muide ise väga ilusad ja uued, meiegi pidime jääma vaid üheks ööks, aga kohal olles pikendasime oma sealolekut.

Kindlasti soovitan külastada Palmse mõisas peahoone keldris asuvat veinikeldrit. Julgen ausalt öelda, et sellist ELAMUST pole ma juba ammu saanud!!!

Kaheksi külastades võtsime kohe aja maha (esialgsest 10 min jalapuhkamisest sai paari tunnine nauding) ja tegime täisprogrammi (muidugi maksma läks suht soolaselt, kuid seekord tundus, et see oli iga viimast kui senti väärt).

Saab valida kolme ruumi vahel: suur saal (vanas stiilis restoran), väiksem ruum (eelkõige sobilik kergeks söögiks ja kohvi-veini nautimiseks, mugavad tugitoolid jne) ning "köök" (tugev puidust pink ja laud, kamin ja praadide valmistamine laua kõrval tuleasemel). Valisime viimase ruumi, et nautida ka toiduvalmistamise vaatamist. Võtsime kuulda ettekandja soovitusi ja läks nii eelroog praad kui ka magustoit koos veinide ja kohvidega nagu "rusikad silmaauku":)

Olen muidu toidukohtadega suht viriseja (arvestades meie hindasid siis tahaks välja käidud raha eest ka midagi saada) kuid siin jagus ainult kiidusõnu!

Art Cafe - mõnus koht sõbrannaga kohvitassi taga lobisemiseks. Mees käis vahepeal lõunat seal söömas, talle väga meeldis.

12 kuud - head slaavi road ning mõnus teenindus. Tutvusringkonna mehed hindavad seda söögikohta kõrgelt.

Hagari pitsakohvik - lapse vaieldamatu lemmik. Saab kõhu alati korralikult täis. Eriti meeldis mulle, et Euroopa nädalal oli seal itaalia kokk, kes valmistas pastaroogasid.

Villa Theresa - kahjuks pole peale remonti sinna veel jõudnud. Enne käisime seal fooliumis lõhet söömas.

Sattusin paar nädalat tagasi sinna. oli ilus päikeseloojanguga õhtupoolik. Süüa ei olnud plaanis, mõtlesin maiustada jäätisega ja abikaasa soovis tassikese kohvi. Perenaine tervitas meid juba saabumisel õues ja noormees, kes meid teenindas, jättis väga ülipüüdliku mulje. Kõik oli muidu ilus, aga minu kolmest erinevast jäätisest tellitud valik koosneski ainult kolmest ümmargusest jäätisepallist. Ports oli suur, maitse hea, aga oleksin tänulik olnud kasvõi ühe melissilehe või šokolaaditriibukese üle. Küllap nad on alles algusjärgus ja järgmine kord on ka toidu kaunistamise peale mõeldud.

Minu lemmik- Väike Maarjas asuv kõrts- Georgi söögituba. Olemine selline õdus ja mõnus ning teenindus täpselt parajalt kiire ja väga meeldiv.

Mulle ka meeldib. kahjuks panevad nad nädalase sees uksed varakult kinni. Õhtul kümne paiku ei õnnestunud enam miskit saada....

Mul homme Palmsesse teatriminek. Lähen varem kohale ja vaatan selle Kohvikannu üle.

Hästi toredad teenindajad on seal ja söögid maitsevad meie perele.

Mul on see nädalavahetus plaanis väike väljasõit Lääne- ja Ida-Virumaale. Tagasi tulles saan teha oma ülevaate kohtadest. Siinsetest soovitustest plaanin mõned kindlasti läbi käia.

Sai siis üle vaadatud ka see Palmse Kohvikann. Ausalt öeldes oma raha eest sinna küll rohkem ei lähe. Kui hind oleks poole väiksem olnud siis ei viriseks teenenduse ja toidu maitse üle. Aga seda hinda see küll väärt ei ole. Muidugi punkti "I"-le pani dessert! Sai võtta pannkoogid kirsimoosi ja jäätisega. Kõik super aga... ei tea kust kohast nad neid "plastmassijuppe" (ei mäleta seda peent nime nendele magusatele värvllistele jublakatele, mida tortide peale pannakse) leidsid ja paksult pannkoogid nendega üle valasid!

mulle ka see koht ei meeldinud just teeninduse poolest. ma ei taha meenutama hakata mis kõik seal mulle vastu hakkas, aga kahju kui teenindajad tasemel ei ole. menüüd sirvides ei olnud nagu midagi minu maitsele (mulle meeldib proovida uusi toite). tagatipuks öeldi meile peale pikka ootamist, et söögiga läheb veel 2 TUNDI. siis meile aitas ja läksime ära.

Väga ilus restoran asub veel Sagadi mõisasa hotellis. Seal on ka väga mõnus söömas käia. Lahti on see igal aasta-ajal. Võib julgelt külastada.

Altja kõrtsus saab muide ühte parimat kama magustoitu. :)

Juminda poolsaarel, Kolga-Aablas tegutseb sel suvel kodurestoran MerMer. Kas on keegi ehk seal juba käinud?

Ise oleme lähiajal minemas - laud juba broneeritud - eks me siis pärast muljeta.


Altjale tahaks ka minna. Mul on seal alati väga tore olnud ja 2005 suvel oli just perega seal olles see hetk, kus leidsin, et tegelikult võiks ikka täitsa Edinburghist Eestisse tagasi kolida :)

Kas see Palmse kohvikann tegutseb veel?

Käidud Mezzos. Võtsin parti, nagu mul alati kalduvus on ja pean ütlema, et ei kahetse. Nii mitmekesiselt garneeritud parti pole varem saanudki, läätsesalatiga ja mitme muu lisandiga. Üks tükk suvikõrvitsat oli küll pisut liiga kõrbenud. Lauakaaslased tellisid seafilee (kuigi ma arvasin, et see pole kõige parem mõte) ja vähemalt üks neist nurises selle üle päris kõvasti. Olevat olnud puine. Teise väitel polnud viga midagi. Võta siis kinni. Menüüd vaadates tundus, et siiski on koht spetsialiseerunud rohkem kalaroogadele. Toidukogus on selle hinnatasemega restorani jaoks muide üllatavalt suur. Õnneks jätsime eelroad tellimata, muidu oleks mahutamisega probleem tekkinud. Õhkkond oli väga meeldiv, kõigile kaaslastele meeldis eriti lagi. Teenindus oli meeldiv, tagasihoidlik, kuid piisavalt professionaalne. Menüü oli korralike kaante vahel ja ilma kirjavigadeta, ei mõista, mis selles õudset pidi olema? Minu isiklikud plusspunktid selle eest, et rose vein oli klaasikaupa saadaval (jah, küll ainult ühte sorti, aga hea seegi) ja veevalik oli kvaliteetne.

Turuplatzist kõndisin mööda ja uurisin menüüd. Hinnad rabasid. Need peaks Rakvere taset arvestades ikka vähe madalamad olema, sobisid pigem Tallinna kesklinna turistilõksule. Pole ju seal tegu valge linaga restoraniga.

Villa Theresa restoran jäi katsetamata, kui välja arvata seal ööbimise tõttu manustatud hommikusöök (väga standardne, aga millegi üle nuriseda ka põhjust ei ole). Hämmastust tekitab jätkuvalt, et pea üheski kallimas hotellis, kus ma ööbinud olen, ei õnnestu saada hommikusöögi juurde apelsinimahla. Ise peaks seda kõige traditsioonilisemaks valikuks ometi, grr.

Enne Tallinna naasmist läksime kohvile-koogile Pihlaka kondiitriäri kohvikusse. Kohvisoov moondus aga imekiiresti jäätisekokteilisooviks, kuna päikeselise ilmaga on nende ruumes lihtsalt rabavalt palav ja umbne. Jäätisekokteili siinjuures soovitan. Kartsin, et "troopilise" kokteili all tuuakse mulle lihtsalt jäätisega segatud pakisegumahla, aga ei, selles oli kiivi, banaan ja midagi veel ja see maitses tõeliselt värskelt. Rosolje oli ka väga hea, ei mäletagi, millal olen saanud nii korralikku rosoljet. Alles hiljuti ekleerid avastanuna proovisin sidruni- ja kakaokreemiga ekleere. Esimesel polnud vigagi, viimast ei soovitaks vaenlasele ka, vältige iga hinna eest.