Zapxpxau: Huvitav lugemine suhkru kohta. Rumal küsimus ehk, aga kuhu asetub fariinsuhkur?

Teemasse: Meil on see strateegia, et käime poes võimalikult harva ning ostame mitmeks päevaks ette. Lisaks otseselt toidule kulutatavale rahale hoiab niimoodi kokku ka autokütust (töötame kodus ning iga päev linnas ei käi) ja aega. Viimasel ajal oleme jälle hakanud turul käima, aga ma pole arvutanud, kui palju see tuleb odavam. Toidujääke naljalt ära ei viska, vaid teen neist järgmisel päeval. Samas eelistan ka (nagu teised eelkirjutajadki) "päris" asju, rasvata piima, margariini, taimset vahukoort või juustuasendajat ei osta.

Kui külmkapp paistab tühi, siis tuleb teha revisjon kuivainetes-konservides-sügavkülmas või suvel midagi peenralt noppida.

Fariinsuhkur on värvitud suhkur (vt lähemalt Nami-nami kokandussõnastikust).

Aitäh, et viitsisid refereerida, Zapxpxau. Loodan, et tulevad mõned (täis)toor-roosuhkru kasutajad juurde :)

Ei ole mina ka toidukorra maksumust välja arvutanud, sest paljud asjad ju kodus olemas või vahepeal jooksvalt ostetud. Kuud ei ole ka kõik ühesugused. Kuid kindlasti on ühed soodsamad kohalikud eestimaised toidud, mida lapsepõlveski söödud sai. Meie peres süüakse hästi ühepajatoite, lihtsaid suppe, toorsalateid ning putrusid. Ning alati on külmkambris paar mehe püütud haugipoissi ootel. Üritan ikka ja jälle uusi asju proovida, kuid tihti juhtub ikka nii, et meile mehega maitseb, kuid 5 aastane poja nõuab omale tuttavaid roogi. Seega vaaritan topelt.

Veel teeme me suviti igasugu hoidiseid sisse ning nendega on lihtne talvel menüüd mitmekesisemaks muuta.

noh eks kuivaine riiuli kallale minek ikka kui rahakottis tuul vilistab.

sibul on see asi mill tasub peaaegu alati kodus hoida, annab peaaegu kõigele maitset juurde. tomatiga sama lugu.

kõige lihtsam toit mis sai tehtud (ja oli super hea) oligi lihtsalt keedetud pasta sibula ja tomatiga :). igapäev muidugi nii toituda ei tahaks.

herned, kapsas, porgand ja kartul ka väga odavad ja kombineerida annab.

kala supikogu saab osta kui suurem pere ja midagi hõrku tahab.

tegelikult kvaliteedi eelistamine kvantiteedile annab minu meelest ka kokku hinnavõidu. st vorsti läheb tegelikult täiesti jaburates kogustes. kuid kui teha korralik juurvilja toit ja sinna inimese kohta mõistlik hulk liha panna siis tulemus ikka kordades parem ja tervislikum.

Ma küll menüüd ette ei tee, kuid kuna lähim suur toidupood asub 20 km kaugusel, siis käime ostudel korra nädalas. Kohalikus külapoes on hinnad tõeliselt laes ja valik väike. Aga hea, et ta on. Kodus on nimekiri, kuhu siis kõik vajaminev nädala jooksul kirja pannakse. Ja olen tähele pannud, et raha hakkas ka vähem kuluma. Igapäevane poeskäimine on igasugu ahvatlustega seotud. Tühja kõhuga enam ka poodi ei lähe, tuleb mitmesugust pallasti kaasa.

Kui toidu hinnast per inimene rääkida, siis talvel käisin kursutel, kust sain kaasa tabelid kaloraaži ja hinna arvutamiseks. Mõnda aega oli päris huvitav, nüüd on soiku jäänud. Küll aga avastasin mõned nipid, millega n.ö. silma järgi arvutada ühe portsu ligikaudset maksumust. Aeg-ajalt saab igaks juhuks ostetud pakkumises olevaid tooteid, kui see pakkumine tundub seda väärt olevat ja teinekord niikuinii ostaks. Aga muidu aitab, jah, see kapp, külmik ja kelder.

Viimase aja odavatest toitudest oli põnev hautatud kapsas puravikega.

Oktoobrikuises briti ajakirjas Delicious (2008) on artikkel "Beating the credit crunch". Juttu siis sellest, et ajal, mil kütuse ja toiduainete hinnad tõusevad, on paljudel perekondadel raskusi toidueelarvega. Artikli autor Fiona Beckett jagab ühe Bristoli viieliikmelise pere nippe. Toon mõned neist siinkohal ära. Kuigi tegemist veidi teise riigiga, siis ehk on eestlastelgi midagi kõrva taha panna (väga britilikud soovitused jätan välja):

* enne šoppamist tee ostunimekiri ja mõtle läbi nädala menüü. (Alati ei õnnestu menüüst täpselt kinni pidada, aga vähemalt on terveks nädalaks toiduained olemas).
* väldi valmistooteid
* võta lõunaks salat/võileib/suupiste kaasa - tuleb odavam, kui kohvikus lõunatada
* osta sügavkülmutatud lehtspinatit - see on palju odavam, kui värske spinat. Vokkroogade jaoks sobivad hästi sügavkülmutatud paprikaribad.
* aeg-ajalt tee "ära-mine-poodi-nädalavahetusi". Vaata kriitilise pilguga sahver-köögikapp-külmik üle ja proovi midagi seal leiduvast valmistada
* kui võimalik hulgilaost kaupa osta, siis osta suuremaid pudeleid-purke ja tõsta väiksematesse nõudesse ümber (nt ketšup jms).

Ja Britt Roseni artikkel märtsikuisest Postimehest: Kasinamalt kokkama: Kuidas toidukulusid väiksemaks vormida? Või kuidas saada söönuks siis, kui rahakotis haigutab tühjus?

Oma nippe jagavad toidu(aja)kirjanik Maire Suitsu, Tchaikovsky peakoka asemik, GO Cityspa ja GO Spa restoranides peakoka ametit pidav Toomas Leedu.

Toon ära mõned artiklis toodud näpunäited:

* Säästuroogi Toomas Leedu köögist
- Mu lemmikuks on ahjukartulid. Tõe huvides mainin, et mul on lisaks gaasiahjule ka puuahi – süte sees küpsetatud kuumad kartulid koos hapukurgi-toorjuustuga on nii head, et ka tahmaseks saanud näpud lutsitakse puhtaks.
Ent tavaliseski ahjus saab häid kartuleid, isegi koorida pole vaja. Kartulid tuleb korralikult harjaga puhtaks pesta, lõigata sektoriteks, panna ahjuvormi, maitsestada meresoolaga ning lisada hakitud värsket rosmariini ja küüslauku. Küpsemise lõppjärgus võib lisada paar viilu suitsupeekonit. Roog tahab juurde ka mõnd dipikastet, et see ei tunduks liialt kuiv. Hapukoor, kange sinep ja mädarõigas on hea küll, kangust peaks igaüks ise timmima.
- Kui pasta keetmiseks läheb, võib sellele teha lihtsa kastme, ajades rõõsa koore keema ja riivides sinna mõnd tugevama maitsega juustu (nt sinihallitusjuust). Kui kappi on seisma jäänud eri maitsega juustukilde, võib neid kõiki kasutada.
- Kel rohkem pealehakkamist, võtku ette risoto tegemine. Paljalt on see aga liiga tühi, küll aga sobib kana, kala, seentega.
Sibul hakkida peeneks ja kuumutada paksu põhjaga potis õliga klaasjaks. Ei tohi pruuniks praadida!
Kui on, siis lisada tilk valget veini ja keeta, kuni see on aurustunud. Siis lisada riis ja nii palju kanapuljongit, et see kataks riisi vaevu ära, ning jätta roog vaiksele tulele hauduma. Iga veidikese aja tagant lisada veel väheke puljongit – liialdada ei maksa. Kui riis hakkab valmima, lisada kreemja maitse andmiseks tilgake rõõska koort. Kurnata risotot ei tohi. Kanatükid võiks eraldi praadida ja lisada risotole alles serveerimisel.
- Kõik n-ö tainalised on üsna odavad – pirukad, kulebjakad, pitsad, pelmeenid.

* Maire Suitsu säästunõu

Osta arukalt
- Täiskõhuga poodiminek muudab ahvatluste vältimise tavapärasega võrreldes üllatavalt lihtsaks.
- Planeeri pere põhisöögikorra toidusedel ette mitmeks päevaks, kõige parem nädalaks. Menüü kavandamisel jälgi vaheldusrikkust ja tervislikkust, samuti pereliikmete eelistusi.
- Koosta vajalikest ainetest nimekiri, lisades sellesse kindlasti ka pikaajalise säilivusega toiduainete varude täienduse.
- Koosta ostunimekiri oma kodupoe kaubariiulite paigutuse järgi, pannes sissekäigu juures asuvad ained esimeseks ja jälgides edasi oma tavalist marsruuti. Nii väldid sattumist kaupade juurde, mida parajasti vaja pole.
- Tee erandeid vaid suurte allahindluste puhul ja ka siis ainult pika säilivusajaga või külmutamist võimaldavate toidukaupade ostmiseks.
- Käi poes võimalikult harva, tehes kõik suured ostud nädalavahetusel. Nädala kestel tuleb sellisel juhul vaid korra juurde muretseda lühikese säilivusega toiduaineid.

Argitõed
- Kaupade paigutus supermarketis on hoolikalt läbi mõeldud eesmärgiga ahvatleda inimest juhuostudele ja eelistama kallimaid ning pilkupüüdvamas pakendis brändikaupu. Viimased paigutatakse tavaliselt kõige soodsamale kohale ehk silmade kõrgusele. Kvaliteedilt samaväärsed, kuid odavamad kaubad on päris madalal või kõrgel.
- Kui maksad sularahas, saad oma rahast parema ülevaate. Rahatähtede kotist kadumine on palju reaalsem ja tõsiseltvõetavam kui virtuaalne asjaajamine plastkaardiga.
Arvesta välja, kui palju läheb iga kuu maksma iga päev einelauas joodud «tassike kohvi» ja mõtle, kas ehk saaks selle asendada millegi muuga.
- Kui sööd kodus iga päev sooja toitu, võid tööle kaasa võtta mõne (kuiva) kiireine.

Odavam köögikunst
- Võta toidusedelisse rohkesti taimse päritoluga toiduaineid, nagu köögiviljad, tomatihoidised ja sibul.
- Tööstuslikult külmutatud köögiviljad ei ole värsketest vähem tervislikud ega muul viisil kehvemad, kuid sageli mitu korda odavamad (nt rohelised herned ja oad, spinat, paprikaga köögiviljasegud).
- Unusta kulinaarialett ja seal müüdavad kallid pool- ja valmistooted.
- Pea meeles, et kõigi kenasti viilutatud-pakitud toiduainete kilohind on tavalisega võrreldes kallim.
- Kalli pakitud kanafilee asemel osta terve lind ja küpseta see ahjukotis. Lõunasöögist üle jäänud lihajääke saad edukalt kasutada salatis, risotos ja võileivakattena.
- Hirmkalli filee asemel osta odavamaid lihatükke ning valmista sellest koos köögiviljadega maitsvaid hautisi ja pajaroogi.

Tänases Maalehes jagab nami-nami kasutaja Ssille ehk Sille Varblane juhtnööre, kuidas odavalt hakkama saada: Suure pere ema: 30 krooniga neli rooga päevas

Mida teha, kui pärast maksude tasumist jääb kuus järele kõigest 500 krooni? Maaleht tutvustab Viljandi koduperenaist, kes oskab ka sellise pisku eest oma kolmele lapsele ja mehele süüa valmistada.

Minul on ka sel sügisel lahendada kokanduslik võrrand muutujatega raha, aeg, kalorid. Jättes nüüd viimase kõrvale (sest esimese kahegagi on piisavalt tegemist), tekkis mul ikkagi palju küsimusi. Olen aru saanud, et on soodus (nii aja kui raha poolest) teha korraga suurem kogus sööki, aga minu pere ei taha eriti hästi süüa sama toitu kahel päeval järjest. Millised võimalused on valmistoidu säilitamiseks?

Mõned asjad saab sügavkülmutada, eks? Nt kujutan ette, et mõne vormiroa võiks teha korraga kahte vormi ja teise pista sügavkülma ja hiljem sulatada, küpsetada.

Kas ise saab teha purgisuppi? Poe omad on kallid ja soolased. Kui kaua ise purgistatud supp võiks säilida? (mäletan, et mingi hapukapsasupi juures lubati, et kuumalt purki panduna seisab külmkapis nädala).

Kuidas pärmitainast küpsetisi külmutatakse? KAs saab teha nii, et teen suure koguse tainast valmis ja lükkan iga õhtu kolm külmutatud, aga toorest kuklit ahju?

Üldse - kui kaua säilivad külmkapis valmistoidud? Nt kui teen esmaspäeva õhtuks kartuliputru, siis kas reede õhtuks on ta vanaks läinud, või annab siis kasutada seda vormiroa ühe kihina? Kui keedan esmaspäeval makarone poole rohkem, mitme päeva pärast ma siis hiljemalt peaks tegema makaronisalati?

Kui kaua säilib praetud hakkliha? Kas ikka pakil märgitud kuupäevani? Või sõltumata kuupäevast on mingi päev-paar praadimisest alates? Võiks ju üks päev suurema koguse koos sibula-küüslauguga valmis praadida ja seda veel mitu korda samal nädalal eri toitude sisse susata.

Ma olen tegelikult juba päris vana perenaine :P (10 a staaži ikkagi), aga seni olen väga vähe ette planeerinud, olen rohkem tujukalt toitunud. JA olen elu jooksul muidugi ka paar päeva külmukas seisnud toitu söönud või ümber töödelnud (eks siis vaatan, nuusutan ja maitsen, kas kõlbab) aga tahaks nüüd võtta käsile planeerimist ja ette arvestada, mitme päeva pärast ma võin neid pool-produkte kasutada.

Ootan väga kogemusi, õpetust ja nõuandeid!

Kartuliputru annab edukalt kasutada erinevate maitsvate roogade valmistamiseks. Kõige tuntum on ehk iirlaste karjuse pirukas e. Shepherd's Pie, ehk hakklihavorm kartulipudrukattega. Ent kartulipudrust võib teha veel kartulipudruvahvleid, lisada putru pirukataina või seenekaraski, seenemuffinite, magusate kakao-kartulimuffinitaina, lihtsate kartulikookide või rukkileiva koostisesse.

Mina olen kartuliputru edukalt kasutanud nt lõhekotlettide valmistamisel.

Muide, ka järelejäänud mannaputru saab kasutada dessertide valmistamiseks: Ahvenamaa pannkook.


Mõned purgisupi/supipõhjaretseptid:
seene-köögiviljaseljanka
Setumaa seeneseljanka
Sedasama tomati-sibulahoidist on mu ema kasutanud aastakümneid supipõhjana. Mina teen sellest peamiselt hautiseid - eriti meeldib see vürtsikas tomatihoidis mulle lamba(hakk)lihaga.

Sügavkülmutuse koha pealt tasub võtta inspiratsiooniks poe külmalett. Milliseid toite leidub seal sügavkülmutatud kujul, on ilmselt võimalik ka endal külma susata. Mul, paraku, on kõik katsed ülejääke külmutada lõppenud sellega, et pool aastat hiljem tuleb kusagilt sügavkülma alumisest sahtlist mingi kahtlast ollust sisaldav kauss välja, keegi ei tunnista, et ta seda enam süüa tahaks ja tulebki ära visata.

(Hapu)kapsasupp seisab minu kogemuse järgi nii ehk naa mitu päeva. Kartuliputru esmaspäevast reedeni pole hoidnud, aga 3 päeva peaks külmas vastu pidama küll. Kui enam ei kõlba, on maitsest-lõhnast kohe aru saada.

Makaronid keevad valmis ju paari minutiga, niiet ma ei taba hetkel, mida nende mitu päeva varem valmistamisega säästab. Ehk tuleks siis juba odavam osta makaronisalat poest kui raisata energiat nende keetmisele, jahutamisele ja säilitamisele selleks, et mitu päeva hiljem kuivanud makarone süüa.

Aga minumeelest on kergem otsida kiiresti valmivaid retsepte ja süüa iga päev värsket toitu, kui et pühendada terve nädalavahetus planeerimisele ja vaaritamisele ja siis terve nädal seisnud ja toiteväärtuse kaotanud toitu süüa. On nii palju asju, mis nobeda inimese käes (ma ise pole muide üldse nobe inimene, niiet mitte lugeda siit üleolevust välja) saavad kõige rohkem 30 minutiga valmis, et pole tingimata tarvis planeerida kiirele ajale toite, mida 2 tundi keetma peab.

Kui ühel õhtul makarone süüa, siis salatit teeks ma hiljemalt järgmisel päeval, mingit üleküpsetatud makaronivormi (või siis makarone hakklihaga :P) hiljemalt ülejärgmisel päeval.

Ses mõttes olen nagu Netcat, et üle kolme päeva ükski valmistoit eriti külmkapis seisnud pole - selleks ajaks ära söönud või siis vanemate juurde omnivooridest koertele saatnud..

mina ka ei ütleks, et suure koguse korraga valmis tegemine säästlikum on...no aja mõttes küll, aga raha poolest mitte...

tõepoolest on ju nii, et kui teed pajatäie kartuliputru, siis ei garanteeri keegi, et 2 päeva hiljem sul ka isu on seda süüa (minul isiklikult on raske süüa asja, mille järgi parasjagu isu ei ole) või et ootamatult ei tule kodust ära sõita (küllakutse või mõni üritus)...ja sel juhul tuleb terve pajatäis ära visata...sisuliselt pole ju vahet kas ostad 2kg-se kapsapea ja teed sellest kohe hunniku kapsast hakklihaga või jagad pea kolmeks, teed täna hakklihaga, homme prae kõrvale toorsalatit ja laupäeva õhtuks kapsarulle või hoopis suppi-oluline on pigem see, et sa alguses selle kapsa eest vähe maksma pead või et ühest toorainest saaks võimalikult mitu toidukorda.

Minu soovitused oleksid pigem:
*käi poes korra nädalas ja nimekirjaga
*osta odavamat toorainet ja jälgi kampaaniaid
*väldi näksimist-võileivad, küpsised jne on kallid
*liha pane toidu sisse natukene

Ausalt öeldes ma ei saa aru teooriast, et võileivad ja küpsised on kallid. Näiteks mina eriti ei armasta küpsiseid ja pigem ei osta neid. Aga kui ma tunnen end vaesena :), on odavam osta pakk head küpsist (ntx Lu digestived šokolaadiga) ja tarbida igal hommikukohvi kõrvale 1-2 küpsist (jätkub pikaks ajaks) kui pidevalt hommikuks kooke või saiakesi küpsetada.

See minu perspektiivist, kes sööb päevas keskmiselt 2 korda - hommikul ja õhtul. Ja võileiba söön ainult hommikuti. Vahel harva lõunat ka, ja lõunaks sandwich kaasa võtta on kahtlemata odavam kui välja sooja toitu minna sööma. Misasi see näksimine on? :)


Minu oma kogemustele tuginevad soovitused oleks:

* Lisaks poes nimekirjaga käimisele hoia see nimekiri külmkapi uksel ja pea pidevat inventuuri, et ostetu ikka õigel ajal ära kasutatud saaks.

* Planeerides ette nädala menüü, varu iga tooraine tarbimiseks mitu erinevat varianti, mida sellest teha, juhul kui esimese valiku valmistamiseks juhtub aega või tahtmist nappima

* Kampaaniaid jälgides ära unusta vaadata toote säilivustähtaegu ja seisukorda. Allahinnatuna müüakse sageli kaupa, millel see on ära kukkumas.

* Ära unusta kasutada rohkesti järgmisi tervislikke ja odavaid komponente: sibulad, õunad, tatar, purgitomatid, oad, läätsed, kalakonservid

* Mida kitsam rahaga on, seda suurema hoolega peaks vaatama, et selle eest ei ostaks väheväärtuslikku rämpsu

oi kui õnnelik inimene, kel pole niisama ampsamise kommet ja kel maitsvad küpsised kodus kapis seisavad :)



sellega olen küll igati nõus...teen ise ka nii, et ostan nt 300 gr kvaliteetset hakkliha ja teen sellest pigem 2 vähese lihasisaldusega rooga kui et ostan sama raha eest 600 gr odavat varianti...

Meil on elukorraldus selline, et toitu teen enamasti kaheks päevaks. Aja kokkuhoid on märgatav. Poes käime korra nädalas nimekirjaga, kus on hädavajalikud/otsasaanud asjad ja muu ostan tunde, väljanägemise, isu ja hinna järgi. Planeerin, kas tahan teha niipalju kala- või niipalju lihatoitu. Päris liha/kalavabaga pole teinepool hästi päri. Kodus on alati olemas teatud tooted, mis ilmselt teistelgi, kellel mis vahekorras just ja nii see käib. Nii süsteemne pole ma oma perenaiseelus kunagi varem pidanud olema, kuid praeguse elukorralduse juures on aja planeerimine nii oluline, et muud võimalust eriti pole. Sellega harjub õnneks üsna ruttu. Ja süüa tahaks naudinguga, mitte ainult elus püsimiseks.

Meie oleme ka välja töötanud süsteemi, et vähendada suurimat püsikulu ehk toit.

Poes püüan käia korra nädalas ja siis nimekirjaga, mille panen kokku umbkaudselt ette planeeritava nädalamenüü alusel.
Seejärel teen toitu vastavalt isudele ja eks etteplaneerimine neid natukene mõjutab ka.
Aga siit üks näide, kuidas võimalikult palju toitu teha suhteliselt vähestest asjadest.

Pühapäeval tehtud ahjukartulid ja porgandid said täna juurviljakotlettideks hakklihakastme kõrvale. Laupäeval samas ahjukuumas röstitud peedid said nüüd carpaccioks, osa neist peedi salatiks ja järeljäänud teen homme õhtul borši supiks. Hakkliha panin nõks kõrvale kastme tegemisest, sellele lisan homme lõunal ise tehtud tomatikastet ja keedan spagette kõrvale- ongi lõunaks pasta bolognese.
Midagi ei lähe raisku, saab kiiresti valmis, kui osad asjad juba eeltöödeldud ning ka meespere on seni rahul olnud.
Kuigi jah, peab tunnistama, et planeerimist on omajagu ning vahel ajavad isud siiski ka nädalas teist kordselt poodi:)

See on küll üliasjalik soovitus, ma pole seda enda jaoks kunagi nii sõnastanud ja olen tihti hädas sellega, et alustan perioodi mingite konkreetsete plaanide ja komponentidega, aga elu teeb omad korrektiivid ja siis järgneb kas toorainete sügavkülma või komposti viskamine. Meie pere planeerimise teeb väga raskeks see, et meil on pidevalt erinev arv inimesi ja on raske kiiresti ümber orienteeruda kui sööjate arv ja eelistused muutuvad. Samuti juhtub tihti, et seoses pisikeste lastega lihtsalt pole mahti oma esialgset plaani ellu viia või ei õnnestu valmistada toite, kus on oluline täpsus, olgu siis kerkimisaja või küpsetamise vms suhtes.

Kiire päeva päästjana soovitan mina jätkuvalt pidada sügavkülmas kohvikoore pakk või paar. Mingit juustu ikka on majapidamises ja nii saab vähemalt kiire hädapärase pastakastme kokku keerata. Pole väga kallis ka.

Oi kui tore, et nii palju asjalikke vastuseid olen saanud! Aitäh!

Oma unistustes v ettekujutuses soovin just midagi k2trini süsteemi sarnast tööle saada.

Mõtlesin makaronide keetmise üle, mis võtab paar minutit... Jah, keetmisaeg on tõesti u 5 minutit, aga sellest hetkest kui poti välja võtan kuni selle hetkeni kui ta puhtana tagasi kappi panen on vaja teha päris palju liigutusi, mida on ratsionaalsem tegelikult tegemata jätta. (Ma pole seda veel kunagi praktiseerinud, aga sel sügisel on aja kokkuhoid lihtsalt tähtsam kui varem ja see nõuab uuendusi).

Kuidas ikkagi on pärmitainast küpsetistega? Kas neid külmutatakse toorelt? Kas saan teha saiakesed valmis ja toorelt sügavkülma panna?

mina külmutan pidevalt väga erinevaid toite. Sest võtan ise endale tööjuurde toitu kaasa ja siin saan köögis soojendada, lisaks tuleb mul laps koolist ja kui mul pole talle jätta midagi eelmisest õhtusöögist, siis on hea hommikul võtta sügavkülmast välja sulama. Pealegi on mugav panna pisut järelejäänud suppi külma kui sellest enam tervele perele ei jätkuks. Eriti tore on hommikul valida, et kas võtta kaasa tööle püreesuppi või mõnd pajarooga :).
Et minu kogemust järgi kõlbab külmutada kõike v.a. kartulit. Olen proovinud külmutada ka kartuliputru, aga see jäi sulades vesine.
Üldiselt olen ka proovinud teha toidu valmis kaheks päevaks. Ja nädalas korra poeskäimist oleme juba aastaid harrastanud. Enam ei kujutaks ettegi, et peaks käima iga päev aega ja raha ja jõudu raiskamas. Piima ja leiba-saia toome nädala sees juurde kohalikust "keldripoest".
Makaronidest teen kohe järgmiseks päevaks (lapsele lõunaks) makaroni salati. Risottost jm riisist teen arancinid.
Keedukartulitest teen kas salati või praen või teen pannkoogid.
Veel on soodne ja hästi säiliv toit sült. Seda saab küll rohkem valmis teha ja saab kasutada lisaks niisama söömisele ka muulmoel. Olen teinud süldist suppi ja seganud seda tatra sekka jne. Ka saab sülti sügavkülmutada. Tuleb see välja võttes lihtsalt korraks kuumaks ajada ja ta käitud nagu sült ennemuiste.
Samuti saab teha pikapoisiga. Kuigi selle külmutamiseni ma pole jõudnud, sest enne on ära söödud. Kui jääb väike jupp järele saab teine päev teha sellest kastme koorega.
Ja koogid ka külmutan sageli. Eriti sellised nö suurtekoogid, mida lapsed väga ei armasta. Ja siis on kiirel ajal hea magustoiduks võtta.
Jne. :).

Vastlapäevaks tegin hernetampi - oli igati maitsev ja vägagi soodus (mul olid küll herned kodus olemas, aga poes jäi meelde, et poolitatud kollased herned maksid alla 10 krooni pakk). Kapsas ei maksa ka hetkel pea midagi, proovisin veidi teistsugust kapsatoorsalatit, mis samuti üsna soodsa hinnaga.

Kui kellelgi viitsimist võiks suisa koostada ju nt tudengi nädalamenüü. Oleksin isegi huvitatud konkreetselt retseptidest, mis odavad, kuid siiski maitsvad.

Tudengielu raskus seisnebki selles, et tuleb tihti süüa samu toite. Ettepanekuid?

Ma ei kvalifitseeru vist üldse antud teemas kaasa rääkima, sest olen järjekordselt avastanud, et mul kulub palju vähem raha kui ma toidupoes üldse ei käiks, st kogu aeg väljas sööks.

Aga esimene ettepanek oleks minna raamatukokku ja otsida mõni sobiv kokaraamat. On neid säästlikult, kiirelt ja maitsvalt tüüpi üllitisi viimasel ajal tulnud ju nagu Vändrast saelaudu. Küll nutikale perenaisele, küll laisale poissmehele ja küllap kindlasti ka tudengile. Eks alustada tuleks ka tudengi olemasolevatest võimalustest, kui näiteks ahju kasutada ei saa, siis pole ilmselt mõtet uurida raamatut "100 vormirooga" und so weiter.

Vaatan seda Maalehe artiklit siin ja olen pisut kriitiline. Skorbuudi ja luuhõrenemise saaks ise ja lapsed hulgi erinevaid tüsistusi. Ma saan aru et kui raha ei ole, siis teda ei ole, aga siiski on paljud sellised nn. näidismenüüd, koostatud väga ühekülgselt. See et hinda peab vaatama, ei tähenda et ühte ja sama toiduainet peab sööma. Siin oli 4xnädalas odrajahupuder jne. Arusaam, et kui riivin natuke kapsast ja porgandit toidu peale, siis on enam-vähem tervislik, ei pea paika. Toit koosneb siiski eri komponentidest, rasvad, valgud, süsivesikud, on tarvis vitamiine, kaltsiumit, rasvhappeid, jne. ja inimene, eriti laps vajab neid igapäevaselt, sellepärast on päris valus lugeda selliseid soovitusi noortele kasvavate lastega peredele. Artiklis soovitatud nädala näidismenüü - kogu lugupidamise juures - sellist asja ei tohiks soovitada. Kus on kala, kana, puuviljad ja palju muud vajalikku. Saaks peaaegu sama hinnaga oluliselt parema menüü.