Õige vastus on 11 :D

Ma olen küll 2 aastat hiljaks jäänud selle teemaga, aga Teeääre kohvik on omaniku perekonnanime järgi oma nimetuse saanud, niiet ühest samast ketist on asi kaugel :D

Kui tavaliselt Haapsalus söömas käies ma mingeid erilisi maitseelamusi ei ootagi, siis seekord tahaks kiita Wiigi kohviku küpsetatud koha kartuli–sidruni püree ja murulaugu koorekastmega. Õhtuse päikese käes terrassil peesitades oli see lihtsalt imehea! Nuriseks ka: enne meie seltskonda puudus ootejärjekord, aga meie roogadega läks ligi 45-50 minutit aega ja toidud toodi lauda täiesti erinevatel aegadel :S Kõige ebameeldivam asi üldse, mida saab ühes söögikohas seltskonnale teha.
Pole head ilma heata! Aga kui aega on ja ilm on kena, siis soovitan küll Haapsalus olles seal väike peatus teha.

Nädalavahetusel sai Haapsalut külastatud ja kuna kõhud tühjad, soovisime oma 6-liikmelise seltskonnaga kuhugi sööma minna. Kuna mina olin juba ammu tahtnud külastada Müüriääre kohvikut, siis suundusime esmalt sinna, kui kl 18 õhtul oli see ääreni täis, pluss veel voorisid inimesed pidevalt uksest sisse-välja. Nii jäid selle köögi võlud avastamata, kuid kohvi ise tundus kena, hubane, mõnus. Seejärel suundusime uuesti avatud Kuursaali, kus aga samuti ei pääsenud löögile, kuna peagi pidi hakkama teatrietendus. Nii et kahjuks jäi ka see koht külastamata.

Aga söönuks saime lõpuks ikkagi, seda küll ühes tavalises kohvikus, mille nimegi enam ei mäleta :)

Käisime ka augusti keskel Haapsalus. Oli selline ootamatu ühepäevane väljasõit, kus päeva peale tuli soov ka üht teist põske pista. Kuna plaane polnud tehtud, siis kiikasime neid söögikohti, mis teele jäid ja mida märkasime: Müüriääre kohvik, Epp Maria galerii, Wiigi kohvik ja Kuursaal.
Seltskond: mina, mees ja natuke üle aastane jõnglane.
Mida otsisime: head sööki, mõnusat istumiskohta ehk siis, et tekiks endal isu ja oma söögi kõrvalt saaks ka lapsele midagi pakkuda (kui eraldi sobivat rooga ei leidu) ning lapsel oleks võimalus ka natuke ringi liikuda.

Müüriääre kohvik - esimesel katsel oleks isegi sisse istekoha saanud, aga sees oli kitsas ja õues lauad hõivatud. Ka ei leidnud me menüüst midagi sellist, mida ise oleks kohe tahtnud. Lapsele pakkumiseks oleks ehk ainult mõni pirukas sobinud.

Epp Maria galerii - väga sõbralik teenindus, kuid tühjad lauad. Menüü suht sarnane Müüriäärega. Mehe jaoks ainuke sobiv roog oleks olnud kukeseenekaste, mis maksis aga 100.- krooni. Võibolla see oleks olnud mingi ekstra hea kaste, kuid ta arvas, et minu tehtud kaste sobib talle täiesti ja seda raha pole mõtet siiski maksta.

Wiigi kohvik - üks perega olelemise koht, väljas terrassil piisavalt ruumi kõigile. Menüüs midagi ka lapsele: lihapallid kartulipudruga. Kahjuks ei olnud sellel päeval lihapallid küll kohapeal tehtud, kuid tundus siiski senistest menüüdest kõige peresõbralikum. Tellitud söögid olid head. Teenindus meeldiv. Jäime rahule:)

Kuursaal - oleks me teistpidi mere ääres tiiru teinud, siis oleks ilmselt seal söönud. Menüü tundus huvitav ja seda ka lastele pakutava osas. Kuna kõht oli täis ja jõnglane palavusest väsinud, siis seekord istuma ei jäänud (kahjuks). Ostsime teele kaasa kohvi ja koju kooki. Sedasama vaarikabeseed, mis oli saadaval nii Müüriääre kohvikus kui ka Epp Maria galeriis. Ja mida Tallinnas saab Komeedist.

Kokkuvõte: jäime oma söögiga ja söögikohaga rahule. Kuid meie jalutuskäigu kohta oli Haapsalus liiga palju Anni Arrot. Mitte, et mul oleks midagi tema vastu (vastupidi, mulle väga meeldib ta Sepamaa elustiil), kuid meie teele jäänud 3s kohas oli menüü ikkagi väga sarnane, rääkimata koogiletist. Kuigi ilmselt oli viga meis, et teisi kohti ülesse ei leidnud.

laanlane.ee-s ilmus arvustus Haapsalu söögikohtade pihta.

Olen sel suvel juba kahel korra Haapsallu sattunud. Esimesel korral einestasime mingis pizzakohas /vabandust - ei mäleta nime - asub praktiliselt Müüriääre kohviku vastas). Võtsime lõunaks pasta. Port oli suur ja roog väärt kiidusõnu. Klientide nõudmisel leituas kokk pasta kõrvale ka kerge "chiabatta" - küpsetas paar pizzapõhja. 10 punkti leidlikkuse eest!
Seevastu lõppeval nädalal sai käidud Müüriääre kohvikus ja muljed on ikka väga kehvad. Enamus menüüs olevatest roogadest osutus enam mitte olevateks. Kui siis lõpuks sai valitud ühele päevapasta, teisele köögiviljapirukas ja tort, siis kohale toodi hoopis teine pirukas ning pastagi ostus vaevu rusikasuuruseks portsjoniks. Mis muide serveeriti musta leivaga. Kui siis takkapihta unustati tordilõik üldse tuua ja ka teenindaja lootis vist, et me lahkume niikuinii tasumata, siis võibki kokkuvõtvalt öelda, et üks kehva teenindus rikub ära muidu toreda päeva muljed.

möödunud aastsal oli seal Pizza Grande.

Tänud Petu - just see see oligi :)

Õnnestus süüa kooki Epp Maria galeriis Anni kohvikus. Kogu galeriile ja kohvikule, sisustusele, õhustikule ja kookidele andsin mõttes iluauhinna. Tõesti väga väga kaunis koht. Üks ruum oli täis kübaratega prouasid, teises toas leidus ka paar vaba lauda. Ettekandja oli ülisõbralik, beseerull ja banaanidega šokolaaditort maitsesid võrratult. Kiluvõileva järele isutas ka, aga tundus kookidega koos kuidagi kohatu võtta :)
Ilus koht.

Infoks pealinnas eri kohtades tegutsenud VINOTEEK TIGU sõpradele: Tigu tuli Tallinnast Haapsallu ehk siis et sel suvel saab Tigu menüüd ja nende Picpoul-veini hoopis Haapsalus :)

Käisime laupäeval suvises Haapsalu Tigus ning kahjuks oli see suur pettumus. Toidud olid maitselt sama head kui Tallinnas on olnud, aga teenindus oli alla igasugust arvestust. Ettekandja tõi lauale silmnähtavalt mustad tassid ja kui palusin viisakalt uued tuua, siis tehti seda mornilt ning igasuguse vabanduseta. Kõike alates salvrätikutest kuni söögiriistadeni pidi ise paluma, ükski ettekandja ei tundnud huvi,kas kõik on korras. Lisaks sai mu ema (kellel oli sünnipäev) toidumürgituse (sõi austreid ja sinimerekarpe). 100% kindlusega ei saa ju öelda, et just sealne toit oli põjuseks, kuid arvestades, et ta sel päeval eriti midagi muud ei söönud on tõenäosus üsna suur.

Suvisel puhkuseduuril olime ka Haapsalus paar päeva. Tahtsime külastada uusi söögikohti, aga miskipärast viisid jalad ikkagi Müüriääre kohvikusse hommikust sööma. Hommikusöögid olid ok. Aga tordid olid väga maitsvad, kohv oli ilmselt Haapsalu parim ja moonisaiakesed... need olid lihtsalt kohutavalt head. Ostsime neid kotiga kaasa ja terve päeva võis lugeda kordaläinuks.
Sõime ka mingis sadama pubis lõunat mingil päeval. Ainus üllatusmoment oli see, et arve oli suurem, kui Müüriääres.